Maris Lauri: ettevõtja, ära virise!

Lauri seisukoht on olnud, et tõeline ettevõtja peab leidma kasvuvõimaluse ka rasketes oludes. Mitmel pool on ta väljendanud mõtet, et odava töö aeg Eestis on läbi.

Nagu iga teinegi inimene püüab ettevõtja end muutunud oludega – suuremate kulude ja konkurentsitihedama keskkonnaga – kohandada. Mõni ei suuda ja süüdistab teisi: konkurente, valitsust, panku ja keda veel. Läbikukkujate hädakisale ei tasu tähelepanu pöörata, kuid kui kurtma hakkavad edukad, siis on kurjast sellest mitte välja teha. Ei tasu negatiivseid protsesse eitada ja eirata ning numbritega žongleerimise teel asju paremana näidata.

Üpris tõenäoline, et paljudel tuleb ühtlasi kohandada oma liialt uhkeid kasumiootusi või kasvuplaane. Võimalik, et mõnigi ettevõtja peab meenutama käibe ja kasumi põhitõdesid või lõpuks hakkama õppima juhtimist ja inimestega suhtlemist. Kindel on see, et lähiaastail on vaja visata prügikasti palju vanu, 1990ndatel aastatel omandatud teadmisi, sest nendega pole enam midagi peale hakata. Eesti majandus on hoopis teistsugune, Eesti riik on hoopis teistsugune ja ka maailm meie ümber on hoopis teistsugune.

Kasumi jaotamine, ebasobiv palkade ja kasumite vahekord, kasumipõhine (aasta)preemia ja osaluse andmine on kõik eri asjad.

Prognoose tehakse statistikale tuginedes, kuid ka kõige parem statistika on teatud määral alati ebatäiuslik ega mõõda kõike ja täpselt. Ei tasu ka unustada, et prognoosid mõjutavad tegelikkust. /---/ Viimasel ajal avaldatud Eesti majandusprognooside loogika ehk lugu on üpris sarnane. /---/ Nende küllaltki sarnaste lugude juures tundubki kummaline, et nii palju räägitakse ühest numbrist. Eesti puhul on majanduskasvu prognooside erinevus tavaliselt prognoosi- või mõõtmisvea suurusjärgus ja ei oma seega sisuliselt mingit tähtsust. Lugu on oluliselt tähtsam.

Palgatõusuga toimetulekuks tuleb muuta tootmist – mehaniseerida, automatiseerida, muuta tooteid, liikuda tootmisahelas kõrgemale ja lähemale toote tarbijale. Kindlasti ei ole see lihtne, kuid muid lahendusi lihtsalt pole.

Riik peaks majandusse sekkuma nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. /---/ Tüüpiline põhjus, miks riik majandusse sekkub, on seotud turutõrkega ehk olukorraga, kus mingil põhjusel turumehhanismid normaalselt ei toimi. Tegelikult peaks see olema turumajandusliku riigi jaoks ka ainus põhjus majandusse sekkumiseks.

Praeguseks on Eestisse tekkinud päris arvestatav hulk ettevõtjaid, kel polegi enam ambitsiooni ega tahtmist kasvada. Algsed eesmärgid on saavutatud, järgmiseid võimalikke eesmärke ei osata või ei soovita seada, aga võib-olla ei osata neid ka realiseerida. /---/ Eestis on hulk ambitsioonikaid ettevõtjaid, paljud neist tegutsevad nn uutel aladel, on suhteliselt noored, paljud seavad eesmärgiks vallutada maailm. Eesti probleem on selles, et kasvutahtest jääb puudu just nõndanimetatud traditsioonilistes valdkondades.