Teemat arutavad reedel kohtuvad ELi rahandusministrid.

2012. aastal blokeerisid liikmesriigid Euroopa Komisjoni ettepaneku maksustada finantstehingud maksuga, mille määr jääb erinevate tehingute puhul 0,01-0,1%. Üksteist liikmesriiki otsustas teemaga siiski tihendatud koostöö vormis edasi minna, kuid kokkulepet pole seni sündinud. Üks peamisi erimeelsusi on maksu ulatuse osas – Saksamaa tahaks maksustada kõik finantstehingud, Itaalia ja Prantsusmaa aga eelkõige aktsiatehingud, kirjutas European Voice.

Prantsusmaa tuli teisipäeval välja värske ettepanekuga aktsiatehingute maksustamiseks, et patiseisus debatti edasi viia. Siht on kokkuleppele jõuda veel enne selle aasta lõppu ja maks tuleva aasta lõpuks jõustada.

Maksust huvitatud riigid on Austria, Belgia, Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Portugal, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania. Sel nädalal ütles Rootsi uue punarohelise valitsuse finantsturgude minister, et ka Rootsi võib edaspidi kaaluda taolise maksu kehtestamist. Olenevalt sellest, kuidas n-ö pioneeridel läheb.

Agentuur Bloomberg laidab oma juhtkirjas finantstehingute maksu maha. See riskib tõsta kapitali hinda. Olukorras, kus Euroopa flirdib uue majanduslangusega, tuleks igasugune kasvu pärssiv poliitika kõrvale jätta. Bloombergi hinnangul on tegemist puhta populismi ja „pankurite peksuga“, mitte et sellest tingimata finantssüsteemi riskid väheneksid.

Itaalia järel on ELi eesistujariikideks Läti ja seejärel Luksemburg. Kumbi ei kavatse uut maksu kehtestada ja nii oleks teemal raskem päevakorda pääseda.

Riigikogu liikme Jürgen Ligi küsimuse peale, milline on finantstehingute maksu osas Eesti seisukoht, vastas peaminister Taavi Rõivas: "Meie seisukoht on olnud ja on jätkuvalt konstruktiivne." Rõivas lisas, et Eesti pole riik, kes on ülemäära entusiastlikult või jõuliselt seda maksuteemat vedanud. Ent mitte ka pidurdanud. Eelkõige on olnud huvi aruteludes kaasa rääkida.