• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,07
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,07
  • 05.11.14, 20:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suur osa ELi rahadest kasutatakse valesti

Eelmisel aastal kasutati peaaegu 7 miljardit eurot Euroopa Liidu rahadest ebasobivalt või vääralt.
Suur osa Euroopa Liidu rahadest kasutatakse valesti
  • Suur osa Euroopa Liidu rahadest kasutatakse valesti
  • Foto: Bloomberg
Kolmapäeval teatas EL, et 2013. aasta eelarves on „veamäär“ olnud 4,7 protsenti ehk 7 miljardit eurot 148,5 miljardi suurusest eelarvest. Võrdluseks võib välja tuua, et Eesti riigieelarve jääb umbes samasse mahtu.
Euroopa Audiitorite Kohtu president Vitor Caldeira ütles veamäära kommenteerides, et eelkõige võiks vahendeid hoolikamalt kulutada liikmesriigid, kes saavad enda käsutusse 80 protsenti rahadest, vahendab Financial Times.
„Nad peavad rohkem tähelepanu pöörama sellele, et kodanikud oleks rahul, kuidas Euroopa Liidust saadavat raha kulutatakse,“ ütles Caldeira.

Artikkel jätkub pärast reklaami

2007. aastast alates saavad EL-i audiitorid jälgida, kuhu liikmesriigid Euroopa Liidult saadud raha kulutavad. Auditeerimine pole aga aidanud ning veamäär on jätkuvalt kõvasti üle 2 protsendi eesmärgi.
Kõige suurem veamäär oli just vaesemates regioonides, kus see ulatus 6,9 protsendini. Paljuski kasutati raha valesti ka maapiirkondades, kus vastav protsent oli 6,7.
Caldeira sõnul on suureks probleemiks ka 322 miljardi euro suurune kinnine ülejääk – see raha juba kellegi hoolde usaldatud, kuid seda pole veel kulutatud.
Kui valesti kasutatud rahade puhul kahtlustatakse korruptsiooni, siis audiitorid annavad juhtumid edasi Olafile, mis on Euroopa Liidu pettustevastane büroo.
 Audiitorid aga nentisid, et suur veamäär ei tähista tingimata korruptsiooni või raiskamist. Peamiselt on probleemiks olnud kõlbmatutesse projektidesse investeerimine ning rahaga vastutustundetult ümberkäimine.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele