Suur osa ELi rahadest kasutatakse valesti

Kolmapäeval teatas EL, et 2013. aasta eelarves on „veamäär“ olnud 4,7 protsenti ehk 7 miljardit eurot 148,5 miljardi suurusest eelarvest. Võrdluseks võib välja tuua, et Eesti riigieelarve jääb umbes samasse mahtu.

Euroopa Audiitorite Kohtu president Vitor Caldeira ütles veamäära kommenteerides, et eelkõige võiks vahendeid hoolikamalt kulutada liikmesriigid, kes saavad enda käsutusse 80 protsenti rahadest, vahendab Financial Times.

„Nad peavad rohkem tähelepanu pöörama sellele, et kodanikud oleks rahul, kuidas Euroopa Liidust saadavat raha kulutatakse,“ ütles Caldeira.

2007. aastast alates saavad EL-i audiitorid jälgida, kuhu liikmesriigid Euroopa Liidult saadud raha kulutavad. Auditeerimine pole aga aidanud ning veamäär on jätkuvalt kõvasti üle 2 protsendi eesmärgi.

Kõige suurem veamäär oli just vaesemates regioonides, kus see ulatus 6,9 protsendini. Paljuski kasutati raha valesti ka maapiirkondades, kus vastav protsent oli 6,7.

Caldeira sõnul on suureks probleemiks ka 322 miljardi euro suurune kinnine ülejääk – see raha juba kellegi hoolde usaldatud, kuid seda pole veel kulutatud.

Kui valesti kasutatud rahade puhul kahtlustatakse korruptsiooni, siis audiitorid annavad juhtumid edasi Olafile, mis on Euroopa Liidu pettustevastane büroo.

 Audiitorid aga nentisid, et suur veamäär ei tähista tingimata korruptsiooni või raiskamist. Peamiselt on probleemiks olnud kõlbmatutesse projektidesse investeerimine ning rahaga vastutustundetult ümberkäimine.