Lauri: keegi ei pannud ette reegleid murda

08. detsember 2014, 21:41
Maris Lauri
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141208/NEWS/141209724/AR/0/AR-141209724.jpg

Rahandusminister Maris Lauri ütles esmaspäeval Brüsselis eurogrupi rahandusministrite kohtumise järel, et euroalal on märkimisväärne tahtmine kriisi ajal karmistatud eelarve- ja võlareeglitest kinni pidada.

„Keegi ei pannud ette reegleid murda,“ märkis Lauri, lisades sealsamas, et välistada siiski ei saa, et mõned riigid edaspidi siiski leebemale tõlgendusele loodavad.

Eurogrupi rahandusministrid toetasid esmaspäeval Euroopa Komisjoni otsust anda Prantsusmaale, Itaaliale ja Belgiale märtsini lisaaega oma tuleva aasta riigieelarve kohendamiseks, et see euroala reeglitega vastavusse viia.

Lauri sõnul oli peamine põhjus lisaaja andmiseks selles, et komisjoni arvamuse valmimise ajaks oli riikide eelarveprotsess alles pooleli. Vahepeal on nii mõneski riigis uusi seadusi vastu võetud.

„Eks paistab. Kui märtsis selgub, et edasiminek pole olnud piisav, peavad mingisugused sammud järgnema,“ ütles Lauri. Neid samme on aga mitmeid, enne kui rakendatakse reaalseid trahvimeetmeid.

„Seda lisaaega tuleb hästi ära kasutada, see on aeg tegutsemiseks,“ ütles Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Pierre Moscivici nõupidamisele järgnenud pressikonverentsil. „Kõik võimalused on laual,“ märkis ta.

Sisuliselt peakski see „kõik võimalused“ tähendama ka reaalset ohtu trahvi saada, kui liikmesriik kriisi ajal karmimaks tehtud euroala defitsiidi- ja võlareegleid ei järgi.

Sama rõhutas rahandusministrite ühisavaldus. „Ootame, et komisjon rakendab kõiki meetmeid stabiilsus- ja kasvupakti täitmise tagamiseks,“ seisab dokumendis.

„See ei pruugi tingimata tähendada uusi meetmeid,“ ütles eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem. See võib tähendada ka juba käivitatu efektiivsemat rakendust, selgitas ta. Uuendatud reeglite usaldusväärsust tuleb aga kindlasti kaitsta.

Novembri lõpus andis Euroopa Komisjon euroala kriisi ajal täiendatud reeglite järgi teist korda hinnangu euroala riikide eelarvekavadele. See ei puuduta konkreetseid kuluridasid, vaid eelarve koostamisel aluseks võetud eeldusi ning meetmeid seatud sihtide saavutamiseks.

Tulemus oli, et viis riiki – Saksamaa, Holland, Luksemburg, Slovakkia ning hiljutine abiprogrammi riik Iirimaa - on esitanud reeglitega kooskõlas eelarvekava, seitse riiki – Malta, Austria, Belgia, Itaalia, Prantsusmaa, Portugal ja Hispaania - riskivad aga reeglitest hälbida. Eesti jäi koos mitme teise riigiga kahe leeri vahepeale. Välja jäid hinnangust Küpros ja Kreeka, mis on praegu veel abiprogrammi riigid. Sellist eelarvekava, mis olnuks täiesti vastuvõetamatu ja tulnuks tagasi lükata, ei laekunud.

Kolme riigi suhtes, mis on juba ajapikendust saanud – Prantsusmaa, Itaalia, Belgia - otsustas komisjon karistusega esialgu viivitada, kuni lõppeva aasta numbrid on täpsemalt kokku löödud ja riikide rakendatud reformide mõju selgem. Kevadel hindab komisjon neid kolme riiki uuesti.

„Meil on kindel kava muuta see protseduur reaalseks instrumendiks (euroala reeglistiku – toim.) usaldusväärsuse kindlustamiseks,“ ütles Dijsselbloem.

Seda, et Eesti eelarvekava stabiilsus- ja kasvupakti tingimusi päris täpselt ei täida, põhjendas Maris Lauri Eesti valitsuse ja Euroopa Komisjoni erineva hinnanguga Eesti majandustsüklile. Komisjoni hinnangul on Eesti majandus kuumenemas, Eestis on aga arvamus, et majanduse kasvutempo on alla normaalset taset. Siit ka erinev nägemus eelarve struktuursest seisust. Maris Lauri sõnul toetavad Eesti seisukohta ka IMF ja OECD.

Struktuurse tasakaalu arvestamise metoodika on liikmesriigid ühiselt kokku leppinud, ütles üks Euroopa Komisjoni ametnik. Maris Lauri sõnul ei pruugi see metoodika igale riigile sobida. Ametniku sõnul on komisjonil sarnased vaidlused ka näiteks Läti ja Iirimaaga.

Riikide eelarvekavade hindamise juurde käib kontroll, kuivõrd on riigid arvesse võtnud Euroopa Komisjoni soovitusi oma majanduspoliitika kohendamiseks. Eesti on ainus riik, mille kohta on novembri lõpus märgitud, et soovituste elluviimisel pole olnud mingit edasiminekut.

Maris Lauri ei ole sellise hinnanguga nõus. Ilmselgelt on osa Eestis ära tehtut jäänud arvesse võtmata. Näiteks tulevast aastast jõustuv tööjõumaksude kärbe või töövõimereform. Suhteliselt uus protsess nõuab kõigilt osapooltelt alles harjumist.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Katrin Höövelson selgitas hiljem, et komisjoni hinnang puudutas seekord vaid riigieelarvet käsitlevat osa. Komisjon on Eestile soovitanud sisse viia siduvad kulupiirid, mis annaksid suurema kindluse, et riik mistahes valitsusega korras riigirahanduse rajalt ei hälbi. Eestis on leitud, et praegu kehtiv eelarve koostamise protsess on piisav.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. December 2014, 21:41
Otsi:

Ava täpsem otsing