Jahimehed pole uue seadusega rahul

“Viimati kehtima hakanud jahiseaduse menetlemise käigus paistis selgelt välja, et suured metsafirmad tahavad saada jahindusest tulu. Seda ei ole õnneks täna tänu jahimeeste tugevale vastuseisule otseselt seadusesse sisse kirjutatud,” kommenteeris Lill.Ta lisas, et talumehele, kellel on mingi 10 hektarit maad, ei oleks see teenistus märkimisväärne, aga suured firmad, kelle omanduses on ligi 20 000 hektarit metsa, on see aasta lõikes juba arvestatav summa.

Kahjud kõik jahimeeste kanda

Lill tõdes, et jahimehed peavad garanteerima olukorra, et ei tekiks massilisi metsakahjustusi. Ta selgitas, et maaomaniku jaoks on kahjutekitajaid peamiselt kolme liiki: esiteks võivad põdrad, hirved või metskitsed metsanoorendikul ära süüa suure hulga noori puid, metssead võivad rüüstata vilja- või kartulipõllu ja koprad oma kuivenduskraavidesse ehitatavate tammidega üle ujutada metsaaluse.

“Viimati jõustunud seadus võimaldas näiteks RMK-l panna kopratammide likvideerimine vaid jahimeeste õlule,” näitlikustas Lill ja lisas, et jahiseadusest tulenevalt on jahimeeste ja maaomanike vahel sõlmitavas lepingus alati kirjas, et põdrad, hirved ja kitsed peavad ühe hektari kohta terveks jätma vähemalt 1500 mändi ning 1000 kuuske. “Kui loomad on söönud rohkem puid, siis peavad jahimehed oma kulu ja kirjadega selle kahju asendama ehk uued puud peale istutama või nende istutamise kinni maksma,” märkis Lill. 

Lepingud tuleb sõlmida mõistlikel alustel. Tihemetsa jahiseltsi esimees Väino Lill on ise nii jahimees kui ka Tihemetsa metskonna maa eest vastutaja. Tihemetsa metskonnal on maad 5500 hektarit, millest 3000 jääb Tihemetsa jahipiirkonda. Seega peab ta mõlemat poolt hästi tundma ja esindama. Ta on veendunud, et on hea, kui jahimehed ja maaomanikud on mõistlikel alustel kirjalikult kokku leppinud ja saavad hästi läbi. “Minu kui jahiseltsi esimehe jaoks on juba see lepingute sõlmimine iga maaomanikuga üks parajalt närvesööv lisakohustus."

Lill ütleb, et kui kõrvalseisja vaatab jahindust, siis võib talle tunduda, et laupäeva hommikul saab hulk püssiga mehi kokku, tapavad põtru ja sigu ning õhtul joovad viina. "Tegelikult on selle MTÜ majandamine küllalt suur töö, mida peab tegema ühiskonna heaks ja mida ei tasustata," selgitas Lill. "Aruandlused ja kirjad ning advokaatidega suhtlemine. Mul on hunnik neid lepinguid ja ma olen pidanud kõik need talumehed ükshaaval läbi käima ja rääkima ning paluma allkirja. Mõnega rääkisin kaks tundi ja selgitasin, miks seda vaja on,” märkis Lill. 

Jahimehed ei leia maaomanikke üles

Tõnis Korts, Jahimeeste Seltsi tegevjuht