Jahimehed pole uue seadusega rahul

17. detsember 2014, 00:01
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141217/NEWS/141219850/AR/0/Kitsed.jpg

2013. aasta suvel vastu võetud jahiseadust tahavad jahimehed muuta, tõdes mittetulundusühingu Tihemetsa Jahiselts esimees Väino Lill. Jahimehed tahavad nüüd seadusesse lisada sätte, et kui nemad on täitnud kõik keskkonnaameti seatud miinimumküttimislimiidid, siis ulukite tekitatud kahjutasusid neilt sisse nõuda ei saa.

“Täna peaksid jahimehed teoreetiliselt maaomanikule tekkinud ulukikahjud hüvitama, siiani neid reaalselt hüvitatud ei ole, aga suure tõenäosusega ei suuda jahimehed seda ka teha,” ütles Lill. Pooleteise aasta eest kehtima hakanud seadusega soovitati jahimeestel ja maaomanikel ühise lepinguga paika panna, mis tingimustel, kuidas ja millal jahti peetakse ning seadus pani paika ka ulukikahjustustega seonduva kahju hüvitamise, kirjutab Äripäeva 18. detsembri kuukiri Mestsandus.

Suurtele metsafirmadele arvestatav tulu.

Lill märkis, et teoreetiliselt võimaldab kehtima hakanud jahiseadus maaomanikel küsida jahimeestelt ka raha, aga praktikas seda ükski jahiselts veel teinud ei ole ja neid ressursse ka vähemalt maapiirkondades peamiselt pensionäridest jahimeestest koosnevatel seltsidel ei ole. 

“Viimati kehtima hakanud jahiseaduse menetlemise käigus paistis selgelt välja, et suured metsafirmad tahavad saada jahindusest tulu. Seda ei ole õnneks täna tänu jahimeeste tugevale vastuseisule otseselt seadusesse sisse kirjutatud,” kommenteeris Lill.Ta lisas, et talumehele, kellel on mingi 10 hektarit maad, ei oleks see teenistus märkimisväärne, aga suured firmad, kelle omanduses on ligi 20 000 hektarit metsa, on see aasta lõikes juba arvestatav summa.


Kahjud kõik jahimeeste kanda

Lill tõdes, et jahimehed peavad garanteerima olukorra, et ei tekiks massilisi metsakahjustusi. Ta selgitas, et maaomaniku jaoks on kahjutekitajaid peamiselt kolme liiki: esiteks võivad põdrad, hirved või metskitsed metsanoorendikul ära süüa suure hulga noori puid, metssead võivad rüüstata vilja- või kartulipõllu ja koprad oma kuivenduskraavidesse ehitatavate tammidega üle ujutada metsaaluse.

“Viimati jõustunud seadus võimaldas näiteks RMK-l panna kopratammide likvideerimine vaid jahimeeste õlule,” näitlikustas Lill ja lisas, et jahiseadusest tulenevalt on jahimeeste ja maaomanike vahel sõlmitavas lepingus alati kirjas, et põdrad, hirved ja kitsed peavad ühe hektari kohta terveks jätma vähemalt 1500 mändi ning 1000 kuuske. “Kui loomad on söönud rohkem puid, siis peavad jahimehed oma kulu ja kirjadega selle kahju asendama ehk uued puud peale istutama või nende istutamise kinni maksma,” märkis Lill. 

Lepingud tuleb sõlmida mõistlikel alustel. Tihemetsa jahiseltsi esimees Väino Lill on ise nii jahimees kui ka Tihemetsa metskonna maa eest vastutaja. Tihemetsa metskonnal on maad 5500 hektarit, millest 3000 jääb Tihemetsa jahipiirkonda. Seega peab ta mõlemat poolt hästi tundma ja esindama. Ta on veendunud, et on hea, kui jahimehed ja maaomanikud on mõistlikel alustel kirjalikult kokku leppinud ja saavad hästi läbi. “Minu kui jahiseltsi esimehe jaoks on juba see lepingute sõlmimine iga maaomanikuga üks parajalt närvesööv lisakohustus."

Lill ütleb, et kui kõrvalseisja vaatab jahindust, siis võib talle tunduda, et laupäeva hommikul saab hulk püssiga mehi kokku, tapavad põtru ja sigu ning õhtul joovad viina. "Tegelikult on selle MTÜ majandamine küllalt suur töö, mida peab tegema ühiskonna heaks ja mida ei tasustata," selgitas Lill. "Aruandlused ja kirjad ning advokaatidega suhtlemine. Mul on hunnik neid lepinguid ja ma olen pidanud kõik need talumehed ükshaaval läbi käima ja rääkima ning paluma allkirja. Mõnega rääkisin kaks tundi ja selgitasin, miks seda vaja on,” märkis Lill. 

Jahimehed ei leia maaomanikke üles

Tõnis Korts, Jahimeeste Seltsi tegevjuht

Pärast uue jahiseaduse kehtima hakkamist töötasime välja kinnisasja jahindusliku kasutamise soovitusliku lepingu, mille leiab meie koduleheküljelt. Seda saab igaüks kohendada. Jahimehed ja maaomanikud on seda võimalust aktiivselt kasutanud ja on teinud sinna ka ettepanekuid ja täiendusi.

Kindlasti soovitame kõigile kokkulepped sõlmida. Jahipidamine on jahimeestele eelkõige üks aktiivne vaba aja veetmise viis ja jahimeeste huvi on, et saaks vaba aega veeta konfliktideta. Jahimehe huvi ei ole põlluveeres või metsanurgas omanikuga tülitseda. Jahimeestele on kokkuleppe tähtis.

Probleeme on olnud, et pooled ei leia üksteist üles, sest spetsiaalsed andmebaasid on täna puudu. Kui üksteist ei leita, soovitame abi saamiseks pöörduda oma esindusorganisatsioonide poole. Eesti Jahimeeste Selts teeb seda tööd pidevalt. Meie kodulehel on ka liikmete andmebaas, kus omanikud saavad leida teda huvitava jahi­seltsi kontaktandmed.

Eesti Jahimeeste Selts koos Erametsaliiduga algatas projekti andmebaasi “Jahis” loomiseks, mis hõlbustab pooltel üksteise leidmist ja operatiivinfo vahetamist. Jahiseltsidele on probleemiks olnud, et maaomanikud ei ole aktiivsed ja neid ei leita tihti üles. Palun, et kõik maaomanikud, kes on lepingu sõlmimisest huvitatud, annaksid endast märku.

Segadust on tekitanud asjaolu, et uue jahiseaduse järgi tegeleb väikeulukite jahi korraldamisega maaomanik. Ka kobras on väikeuluk ja seetõttu, kui maaomanik soovib kobraste reguleerimisel jahimeeste abi, tuleks sellest märku anda. Siis saab sõlmida kokkuleppe.

Suurulukite küttimismahud lepitakse kokku maakondlikes jahindusnõukogudes ja siinkohal soovitame oma esindajate kaudu aktiivsed olla ja oma soov jahindusnõukogusse saata. Uut jahiseadust läbib mõte, et tuleb jõuda kokkuleppele. Aga selleks, et sinna jõuda, tuleb ise olla aktiivne ja tegutseda. Kui ollakse passiivsed, siis olukord jääb selliseks nagu on. Metsaomanikud, olge aktiivsed.

Suurmaaomanikud soovivad rohkem sõnaõigust

Aku Sorainen, vandeadvokaat

Jahiseaduse § 25 lg 1 kohaselt tuleb võõral maatükil jahipidamiseks sõlmida kinnisasja kasutajaga leping, milles lepitakse kokku, kas ja mis tingimustel võõra kinnisasja kasutamine lubatud on. Jahiseaduse sätted määravad lepingu sisu juhuks, kui maaomanikuga ei ole muudes tingimustes kokku lepitud.

Paratamatult on maaomanik jõupositsioonil, sest kui jahiselts ei ole maaomaniku tingimustel nõus lepingut sõlmima, siis puudub tal võimalus ka kinnis­asjal jahti pidada. Suuremad maaomanikud on rahulolematud, et jahipiirkonna miinimumsuurus on endiselt 5000 hektarit ja see on ka pindalanõue suurulukile jahi pidamiseks.

Paljud suurmaaomanikud arvavad, et pindalanõue võiks olla poole väiksem. Soomes näiteks on suurulukijaht lubatud alates 1000 hektarist. Kui pindalanõue oleks väiksem, saaksid mõned suurmaaomanikud ise oma maal jahti korraldada.

Suurmaaomanikke häirib kõige rohkem, et nad ei saa korraldada jahti enda maal. Kui nad soovivad näiteks ise pidada jahti oma maal ja võtta kaasa mõne külalise, siis tihti nõuab kohalik jahiselts külaliste eest kõrgeid tasusid. Samuti saavad jahiseltsid teha jahisaadustega, mida ise soovivad ja see, mida ei jagata jahimeeste vahel, müüakse ära.

Suurmaaomanikud sooviksid rohkem sõnaõigust enda maal kütitud ulukiliha üle.

Selts sõlmib lepinguid

MTÜ Ühinenud Metsaomanikud osutab metsaomanikele maa jahindusliku kasutamise esindamise teenust. Selle eestvedaja Kadri-Aija Viik tõdes, et nende metsaühistu on üks väheseid, mis sõlmib oma liikmete eest jahinduskokkuleppeid.

Alused ja võimaluse uus jahiseadus küll mõlemale poolele annab, kuid kohustust ei pane. Lepingu sõlmimine annab jahimehele kindlasti parema infovahetuse: ta saab teada maaomaniku ootused. Metsaühistu oma liikmete esindajana on üks partner jahiseltsidele. Maaomanikule annab see samuti parema infovahetuse, nt kokkulepitud käitumisjuhised – mida korraldab maaomanik, mida delegeeritakse.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. December 2014, 10:35
Otsi:

Ava täpsem otsing