Eliisa Matsalu • 21. jaanuar 2015 kell 6:30

Laari plaanile kiidetakse takka

Eesti Panga nõukogu esimees Mart Laar pakub muu hulgas välja ka valimistel negatiivse hääle andmise võimalust.  Foto: Andras Kralla

Ettevõtjad pooldavad Mart Laari ideid valimiskulude langetamisest ja ametnike arvu vähendamisest. Poliitikud seevastu pole kiiduavaldustega nii helded.

Eesti Panga nõukogu esimees Mart Laar teatas eelmise aasta lõpus intervjuus Äripäevale, et kavatseb uue aasta algul tulla välja radikaalse riigireformikavaga. Eile avalikustaski Laar oma plaani, milles ütles, et enam ei aita leebelt silitamine, vaid tuleb malakaga mats panna. Muu hulgas pakkus Laar välja näiteks valimistel negatiivse hääle andmise võimaluse. Samuti tuleks tema sõnul vähendada riigikogu liikmete arvu 71ni ja vähendada oluliselt valimiskulusid.

OG Elektra omanik Oleg Gross ütles, et Laari ettepanek valimiskulud alla viia on õige. „Kui kuskil näeb võimalust kokku hoida, siis ma tervitan seda igati,“ märkis ta. Eriti tuleks Grossi sõnul riigil kokku hoida, kuna ühiskond aina vananeb ja sotsiaaltoetuste maht üha kasvab.

Grossi sõnul vajab aga Laari idee valimistel negatiivse hääle andmise võimalus sügavamat analüüsi. „Selle kohta on teisigi ideid olnud – näiteks on pakutud, et arukamatele inimestele tuleks anda suurem hääleõigus, näiteks kümne inimese eest, ja mingile prügikollile näiteks 0,1 häält. Igasuguseid teooriaid on,“ rääkis Gross.

Gross lisas, et IRLi idee 500 euro suurusest tulumaksuvaba miinimumist on hea mõte. „See pole mitte ainult ettevõtjatele, vaid ka ülejäänutele suur asi,“ ütles ta. Grossi sõnul on tervitatav lähenemine, kus madalapalgalistelt ei võeta maksudega raha ära selleks, et seda omakorda sotsiaalsüsteemidega neile tagasi jagada. Majandusplaanidest üleüldisemalt rääkides ootab Gross aga, et tõstataks rohkem kõrgete tööjõumaksude probleem. „Samas ma saan aru, et see ei tooks poliitikutele väga palju hääli ja võib-olla ongi neil mõttekam praegu sellest teemast vaikida,“ ütles ta.

Hea meel IRLi muutunud ja värskete seisukohtade üleIndrek Saar, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Suuresti on siin tegu Mart Laari hinnanguga iseenda ja tema juhitud erakonna pikaajalisele võimulolekule. Kohati kirjeldab Eesti Panga nõukogu esimees Eesti elu liialt mustades värvides. Kindlasti on tal õigus selles osas, et see, mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi.

Tundub, et ta soovib otsustavalt muuta Eesti demokraatlikku valitsemissüsteemi. Siin tekib analoog 1930. aastate riigipöördega, mis viis vaikiva ajastuni. Läti eeskujul vastuhääle andmise lubamine ei pruugi demokraatiat tugevdada. Sarnast süsteemi on kasutanud ka Venemaa, kelle demokraatiat teistele enamasti eeskujuks ei seata.

Samas kirjutab Laar valimiskuludele ülempiiri seadmisest ja kohaliku halduse depolitiseerimisest, mis on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ammused ettepanekud. On põhjust heameelt tunda selle üle, et IRL on opositsioonis olles hakanud oma seisukohti muutma.

Lahendused tervitatavad

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) tegevdirektor Raivo Altmets ütles, et Laari nimetatud viis probleemi kajastavad üsna täpselt neid valupunkte, emotsioone ja hoiakuid, mis Eesti ühiskonnas viimasel ajal teravalt esile on tulnud. „Jagame Mart Laari muret,“ märkis ta, lisades, et mitmed Laari ettepanekud kattuvad EVEA tehtuga. Näiteks on Altmetsa sõnul vaja vähendada halduskoormust ja läbi viia haldusreform, samuti on tähtis tõsta kohalike omavalitsuste huvi ettevõtluse vastu. „Ettevõtluse eesmärk ei ole lõputu aruannete vorpimine, mis eriti koormab just väikeettevõtlust ja lõpuks lämmatab majanduskasvu,“ rääkis Altmets.

Altmets lisas, et ametnike arvu tuleks kindlasti ohjes hoida, sest praeguse koormuse kasv väheneva rahvaarvu tingimustes pole jätkusuutlik. „Mis kõige hullem, seejuures on mitmed sektorid, nagu näiteks sisejulgeolek, alarahastatud,“ ütles ta. Näiteks on tema sõnul alarahastatud politsei- ja piirivalveamet ja prokuratuur. „Uurimata majanduskuritegusid on kogunenud juba üle tuhande,“ lisas ta.

Altmetsa sõnul on EVEA liikmed korduvalt kokku puutunud riigipoolse soovimatusega kaasata huvigruppe seadusloomesse. „Ei teagi, kumba selline käitumine rohkem esindab – argust või põhjendamatult kõrget enesehinnangut,“ märkis ta. Selle asemel, et ühiskonnas ettevõtlust kui heaolu allikat populariseerida, on Altmetsa sõnul kõlama jäänud üldistus ettevõtjaist kui sulide kambast.

Keskerakondlane kärpeid ei poolda

Keskerakonna liige Jüri Ratas ütles, et nõustub Laari kriitiliste punktidega, ennekõike rahva vähese otsustusõiguse ning üha süveneva rahvastikukriisi osas. Tema sõnul tuleks lisaks rahvaalgatuse võimaluste laiendamise kõrval kaaluda ka presidendi otsevalimise seadustamist.

Ratas ütles, et erakondade rahastamise vähendamine on alati populaarne ettepanek, mida kiputakse reeglina tegema ainult enne valimisi. „Tegelikult tuleb riigieelarveliste toetuste tuntaval kärpimisel mõelda ka võimalikele tagajärgedele,“ ütles ta. Näiteks suureneks Ratase sõnul seeläbi kindlasti ettevõtjate kui alternatiivsete rahastajate võimalused poliitikat mõjutada. „Eesti riik ja rahvas vajab aga ärihuvidest sõltumatut poliitikat,“ lisas ta.

Ratas ei pea mõistlikuks valimistel negatiivse hääle andmise võimaldamist, kuna see vastandaks tema sõnul asjatult inimesi ja suurendaks laimavate ja ründavate reklaamide osakaalu valimiskampaanias. „Seeläbi muutuks kogu poliitika olemus negatiivsemaks,“ ütles ta.

Samuti ei pea Ratas õigeks ametnike arvu valimatut kärpimist. Tema sõnul võib näiteks riigikogu liikmete arvu langetamine 30 inimese võrra vähendada tugevasti parlamendi komisjonide kompetentsi.

Tasub teada

Mart Laari majandusplaani ettepanekud

1. Anda võim rahvale tagasi.

- Muuta kaasamine teatud juhtudel kohustuslikuks, andes sellele edasilükkava vetoõiguse, mis ei lase rahvast teerulliga üle sõita.

- Laiendada oluliselt rahvaalgatuse võimalusi, sundides teatud hulga puhul parlamenti tehtud algatust arutama.

- Eraldada seadusega rahvahääletus nõuandvast rahvaküsitlusest, kus positiivse vastuse andmine ei tähenda parlamendi laialiminekut, alandades ühtlasi rahvaküsitluse esilekutsumise künnist.

- Seada sisse negatiivse hääle andmise võimalus, mis täiesti töötab Läti valimistel.

2. Anda parlamentarismile uus hingamine.

- Arvestades, et suur osa seadusandlusest tuleb Euroopa Liidust ning vajadust muuta parlament dünaamilisemaks vähendada riigikogu liikmete arvu 71-le.

- Vähendada valimiste hulk, viies näiteks ühele päevale kohaliku omavalitsuse organite ja europarlamendi valimised.

- Lõpetada partide kasutamine valimistel ehk inimeste seadmine valimisnimekirjadesse, kes valitud koguga liituda ei kavatse. Mõne esinduskogu liikmelisust välistaval kohal olev inimene kantakse valimisnimekirjadesse vaid siis, kui ta on valimiskomisjonile avalduse oma praegusest ametikohast lahkuda, kui ta valituks osutub.

- Rakendada parlamendis seadusandluse head tava.

3. Võtta võim erakondadelt tagasi.

- Vähendada tuntavalt erakondade rahastamist riigieelarvest.

- Seada erakondade valimiskulutustele lagi.

- Lõpetada maksumaksjate raha kasutamine valimiskampaanias, keelustades kolm kuud enne valimisi omavalitsuste teavituskampaaniad.

- Analoogselt europarlamendi valimistega seada ka riigikogu valimistel sisse avatud nimekirjade, nii et ka üldnimekirjas otsustaks riigikogusse saamise mitte erakonnakontori vaid valijate tahe.

4. Võtta võim ametnike armeelt tagasi.

- Vähendada ministrite arvu näiteks nelja võrra ning vastavalt ministeeriumite arvu.

- Kokku tõmmata bürokraatiaaparaati, algatuseks kasvõi 15%, muutes otsustamise dünaamilisemaks.

- Likvideerida riigiettevõtete nõukogud ning teised ministrite määratavad nõukogud. Riigiettevõtete tegevust koordineeringu üks majandusministri määratav spetsialistide nõukogu.

- Lõpetada ettevõtluse vaenamine ning koormamine täiendavate aruandlustega.

5. Teha lõpuks ära haldusreform.

- Võtta viivitamatult vastu Kiisleri seadus haldus-territoriaalse reformi läbiviimiseks.

- Kehtestada omavalitsuste pakutavate teenuste miinimumstandardid üle Eesti ning tagada selle rakendamiseks omavalitsustele kindel tulubaas. Omavalitsused jaotada kahte rühma: mõned teistega võrreldes oluliselt suurema tulubaasiga ning enamus, kelle eelarvesse võiks anda 100% nende territooriumil laekuvast tulumaksust.

- Arvestada iga investeerimisotsuse juures regionaalset tegurit.

- Lõpetada kohaliku halduse politiseerimine võimulolijate suva järgi, taastada kord, et maavanem esitatakse koha pealt ning vaid kinnitatakse valitsuses.

Hetkel kuum