Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Must üüriturg küüritakse puhtaks

    AS Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep SoomanFoto: Andras Kralla

    Riigil jääb mustalt üüriturult saamata aastas paarkümmend miljonit eurot tulumaksu. Raha kättesaamiseks pakuvad asjatundjad nii üürilepinguregistri loomist kui ka ideed vabastada eraisikud tulumaksu kohustusest.

    2013. aasta andmete järgi jääb aastas laekumata 8-27 miljonit eurot tulumaksu. Tegu on hinnangulise summaga, sest osaliselt põranda all tegutseva üürituru kohta pole kellelgi täpseid andmeid. Maksuameti teatel on Eestis kasutusvalmis 384 282 eluruumi, millest 10-15% on arvatavasti üüripinnad.
    Maksuamet kutsus veebruari alguses kokku ümarlaua, et arutada, kuidas saavutada üürituru läbipaistvus. Nimelt on maksuameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde sõnul praegu üüriturg luubi all küll seoses tulu deklareerimise perioodiga, ent tegelikult on valdkond laiem, kui vaid maksude kokku kogumine.

    Loobi nagu herneid vastu kiviseinaTõnis Rüütel, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevjuht

    Olen päri, et maksudega ei mängita, kuid hädavajadusel tuleb erisusi siiski rakendada. Üürilepinguregistri idee on lihtsalt hirmutamine. Pole põhjust arvata, et see efektiivselt tööle hakkaks, rääkimata kaasnevast administreerimiskulust.

    Kasu tooks hoopiski maksuerisus. Nimelt võiks 1-2 korteri välja üürimine olla nagu neljas pensionisammas – teatavasti on ju kõik teised sambad vastu taevast lennanud. Sellist lähenemist peaks aga riik toetama. Näiteks võiks isiku tulumaks eluruumide üürimiselt olla 10%.

    Paraku ei saa praeguse maksupoliitika juures üürimisel rääkida mõistlikust tulususest. See tuleks ümber vaadata, kuid kahjuks ei paista suuremat sorti selginemist. Domineerib maksuhalduri piitsapoliitika, kuid tuleks pakkuda ka präänikut.

    Maksuerisusega maksude laekumine paraneks, olen selles kindel. Samas oleks liig loota, et susserdamine seeläbi 100% kaoks, kuid praeguse musta turu aitaks põranda alt välja tuua kindlasti. Ja ärgem unustagem üht majanduspoliitilist peaeesmärki, mis on üürituru väljakujundamine.  

    Kahjuks ei saanud kinnisvarafirmade liit ümarlaual sellele ideele taaskord poolehoidu. Oleme taolisi ettepanekuid esitanud aastaid ka rahandusministeeriumile. Loobi nagu herneid vastu kiviseina, kõik põrkab tagasi.

    Kultuuritu üüriturg
    Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul on üürituru korrastamiseks vaja läbida kolm sammu. Esiteks tuleb üürnike ja üürileandjate suhe tasakaalu saada. Teiseks on vaja luua menetlusorgan, mis võimaldaks teha kiireid, kohtutasandil otsuseid. Seejärel on vaja luua register, kuhu sisestataks iga sõlmitud üürileping ja mis sisaldaks ka musti nimekirju halbadest üürnikest ja üürileandjatest.
    Sooman selgitas, et kuigi tänaseks on erinevates ärisektorites paarikümne aastaga toimunud märkimisväärne kultuuriline areng, siis üüriturg on meeletult pilla-palla ja korrastamata. „Olid ajad, kui ettevõtjad ei tahtnud käibemaksu maksta, siis ei tahetud jällegi dividendide tulude pealt maksu maksta. Nüüd aga oleme seisus, kus igasugust käibemaksuga soperdamist peetakse kuriteoks,“ sõnas Sooman. Millegi pärast pole aga sama suhtumine üüriturule jõudnud. „Sel alal vaadatakse maksude maksmisele läbi lillede ja tegelikult algab kogu asi sektori kultuuritusest,“ lisas ta.
    Üürilepingu register kutsuks korrale
    Soomani sõnul on üüriturule juba seadusega konflikt sisse kodeeritud – võlaõigusseadus, mille üüripeatükk loodi kunagi sundüürnike kaitseks on ajast ja arust. „Üürnikele on antud jaburalt palju õigusi, lausa rumalusteni välja. Üürileandjal on see-eest hunnik kohustusi ja vähe õigusi,“ ütles ta.
    Lahendus oleks see, kui seadusesse tehtaks muudatus, mis ütleks, et kõik registrisse kandmata üürilepingud ei kehtiks, leiab Sooman. Nii oleks tema sõnul tõenäoline, et üürilepinguid hakatakse registrisse märkima ja sel juhul oleks üüritulult maksude maksmise kontrollimine juba oluliselt lihtsam kui praegu. Ta lisas, et musta raha üüriturul liigub palju – hinnanguliselt on Eestis üüripindu paarkümmend tuhat, millest enamik üürileandjatest tulumaksu ei maksa.
    Lahendus maksukohustusest vabastamine
    Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige ja kinnisvaraekspert Tõnu Toompark üürilepinguregistri loomist õigeks ei pea. „Ma ei oskagi selle mõtte kohta ühtegi trükimusta kannatavat sõna öelda,“ ütles ta.
    Tema sõnul oleks lahendus hoopiski see, kui eraisikud üüritulu maksustamisest sootuks vabastada. Nimelt on Toomparki sõnul probleeme just eraisikutest üürileandjatega. „Tulumaksuvabastus võib tõesti olla radikaalne, kuid terviklikku süsteemi vaadates on see mõistlik,“ ütles ta. Näiteks ei lasta tema sõnul eraisikutel üüritulu deklareerides kulusid maha arvestada, mis tähendab, et suuresti peab tulu maksma seal, kus seda praktiliselt polegi. „Üürile andmine pole lihtne tee rikkuseni. Tulu on kuludega võrreldes suhteliselt väike. Kui on veel laenukoormus peal, sööb intress enamik tulust ära,“ selgitas Toompark.
    Toompark lisas, et maksuvabastusega korrastuks üüriturg meeletult, sest kui pole hirmu saada maksupetturiks, pole kellelgi ka põhjust üürile andmist põrandaaluselt pidada. Praegu pole Toompargi sõnul enamik eraisikutest üürileandjaid põranda all selleks, et hoida kokku paarkümmend eurot tulumaksu, vaid seepärast, et see on lihtsamat teed pidi minek.
    Ministeeriumid otsivad kitsaskohti
    Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ütles, et üüriregister on üks võimalik meede, mis on aruteludest läbi jooksnud. „Äärmiselt oluline on probleemid enne nende lahendamist selgelt ja täpselt defineerida. Praegu on lõplikest lahenditest ja nende võimalikest mõjudest kindlasti ennatlik rääkida,“ märkis Jegorov.
    Justiitsminister Andres Anvelt kutsus mõne nädala eest üürituru korrastamise võimaluste üle arutlemiseks ministeeriumisse erinevate huvirühmade esindajad. „Suurima murena tõid üürileandjad välja üürnike väljasaamise pärast lepingu lõppemist,“ ütles Anvelt. Samuti arutati, kuidas saaks täiendada dokumentide kätte toimetamist, et vähendada pahatahtlike üürnike erinevaid venitamisvõimalusi.
    Maksuamet üüriturgu vaatlustega ei kontrolli
    Samal ajal, kui ümarlaudadega püütakse jõuda selgusele, millised on üürituru kitsaskohad ja võimalikud lahendused probleemidele, on üüriturg juba praegu maksuameti teravdatud tähelepanu all.
    Maksuameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde selgitas, et praegu on üüriturg luubi all just tulu deklareerimise perioodiga, mis kestab märtsi lõpuni. Selleks on maksuamet võimalikele üürileandjatele deklareerimise kohustust meelde tuletanud, näiteks Facebooki ja muude sotsiaalmeedia kanalite kaudu. „Kui maksuhaldur sügisel järelkontrolle tegema asub ja avastab deklareerimata jätmise, siis tekib üüritulu saajal lisaks veel ka intressivõlg,“ põhjendas Udde, miks on vajalik, et inimesed deklareeriksid oma eelmise aasta üüritulud tähtaegselt. Udde lisas, et aasta-aastalt on üüritulu hakatud üha rohkem deklareerima.
    Kontrolle tehakse Udde sõnul vastavalt oma riskianalüüsile, sealhulgas kasutatakse mitmete kohalike omavalitsuste edastatud infot ja rahvastikuregistri andmeid. Kui isiku tuludeklaratsioon satub järelkontrolli, siis teavitatakse teda sellest ja vajadusel palutakse esitada täiendavaid tõendeid. „Vaatlusi pole me seoses üüritulu kontrollimisega plaaninud,“ ütles Udde.
    Juhtudel, kus juba on üüritulude kahtlus, on maksuamet juba praegu deklareerimise perioodil sellest konkreetsele isikule teada andnud. Vastava info saab Udde sõnul maksumaksja oma isiklikule tuludeklaratsiooni infoleheküljele.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
EfTENi uusima fondi saab turult kätte alla puhasväärtuse
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Riigikohus: prokuratuur peab ajakirjanikele trahvi taotlemist usutavalt põhjendama Prokuratuur: meile jäi õigus otsustada avaldamise üle
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.

Olulisemad uudised

Raske aasta laenu-ühistutele: hoiused vähenesid 13%
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.