Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Talumishüvitise suuruse otsustab kohus

Eivor Maiväli nõudis Eleringilt õiglast talumishüvitistFoto: Andras Kralla

Riigikohus võttis täna vastu otsuse, mis andis juhised talumishüvitiste määramiseks ning võimaluse igal maaomanikul kohtus ise talumishüvitis välja nõuda.

Riigikohus ütleb, et talumistasu hüvitise määramisel tuleb eristada:
a. enne 1.4.1999 ehitatud tehnorajatisi, mida maaomanik talub seaduse alusel ja
b. peale 1.4.1999 ehitatud tehnorajatisi, mida maaomanik talub sundvalduse või lepingu alusel.
Marrit Maiväli esitas 11. detsembril 2012 Elering AS-i vastu hagi, milles palus tuvastada, et Eleringil on kohustus Maiväljale tehnorajatise talumise eest igal aastal tasuda 26 750 eurot 18 senti, hüvitada hagejale maamaks 2281 eurot 74 senti ja hoolduskulud 9488 eurot 72 senti. Maiväli palus kohtul Eleringilt mõista kostjalt välja talumistasuna 18 648 eurot 67 senti ja hüvitisena maamaksu eest 1608 eurot 44 senti ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras hagiavalduse esitamisest.

Täna tegi riigikohus otsuse kohtumenetluses, milles maaomanik nõudis võrguteenuse pakkujalt Elering 133 korda suuremat talumishüvitist - senise 300 euro asemel 40 000 eurot. Elering kostjana palus kohtul jätta rahuldamata kaebus kaebus ning soovis, et talumishüvitise maksmiseks töötataks välja ühine alus.

Mullu novembris rääkis Eleringi juht Taavi Veskimägi, et tema hinnangul looks Maivälja võit pretsedendi, kuna see annaks aluse kõigile 17 600-le Eleringilt talumishüvitist saavale maaomanikule aluse sarnase nõudega välja tulla. Nõuete kuhjumine suurendaks ettevõtte kulusid sedavõrd, et tõstma peaks oluliselt ka võrgutasusid, mis kajastuvad elektriarvel.

Riigikohus andis selgitused maaomanikele talumishüvitise maksmiseks. Kohus ütles, et talumishüvitise määramisel tuleb eristada tehnorajatised ehitamisaja järgi. Riigikohtu otsus käsitleb vaid enne 1. aprilli 1999 ehitatud tehnorajatisi. Tsiviilasja otsustas kohus jätta rahuldamata ning saata see uuesti läbivaatamiseks Harju Maakohtusse.

Oluliseks pöördekohaks võib pidada enam kui poole aasta tagust riigikohtu lahendit, mis tunnistas kehtetuks senised taluvustasu määrad. Toona soovitas justiitsministeerium võrguomanikel hakata hüvitama kinnisasja omanikele jooksvaid kulusid vastavalt sellele, milline on tehnovõrgust tulenev kitsendus maaomanikule. Võrguomanikud eesotsas ASiga Elering leidsid, et neile selline soovitus ei sobi ja nemad maksavad edasi tasu samas suuruses, mida põhiseadusevastaseks tunnistatud seadusesätted ette nägid.

Täna lubas Eleringi pressiesindaja Ain Köster jagada kommentaare pärast pressiteate väljasaatmist.

Kohus otsustab

Riigikohus leidis, et kohtul on õigus määrata tehnorajatise talumise tasu, kuigi riigikohtu ootus kolm aastat tagasi tehd otsuses oli, et seadusandja ise astub sammud põhiseadusele vastava standardiseeritud talumistasude määramise metoodika kehtestamiseks. Energiaõiguse eksperdi ja advokaadibüroo Glimstedt partneri Moonika Kukke hinnangul ennustab seisukoht kohtule esitatavate avalduste arvu olulist kasvu, kus maaomanikud paluvad kohtul hüvitise suurus kindlaks määrata.

Samuti nõustus kohus justiitsministeeriumi ja õiguskantsleri poolt välja öeldud kaheastmelise hüvitise süsteemiga. Maaomanikele tuleb võrguteenuse pakkujatel edaspidi hakata hüvitavama ulatuses, mis katab maaomaniku kulud, eelkõige maamaksu ja kinnistu hooldamise kulud.

Lisaks talumistasule saab maaomanik nõuda ka viivis ttalumistasu maksmisega viivitamise eest või vähem makstud talumistasu eest.