Maksuamet läks ettevõtjatele koju

Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm tervitab Viljandi maavalitsuse saali maksuameti seminarile saabunud ettevõtjaid ja omavalitsuste töötajaid.  Foto: Eiko Kink

Maakonna ettevõtjatele koduõuele sõitnud maksuametnikke võeti vastu nii naeruturtsatuste kui ka mureohetega.

Kolmapäeva hommik Viljandis on kõle ja niiske – mitte just kuigi soosiv selleks, et minna vabatahtlikult kontorist või kodust välja maavalitsusse kuulama maksuametnike juttu. Eeldus on aga petlik, sest teadupärast ei ole halba ilma, üksnes halb riietus. Kuigi Viljandi maavalitsuse suures saalis on napilt täidetud pooled valmis pandud istekohad, on rahvast siiski üksjagu – silma järgi tundub, et vähemalt 50 inimest.

Maksuameti maakonnaseminaridel osalemist ei ole paljuks pidanud ameti juht Marek Helm, kes ka Viljandis sel hommikul avasõnad ütleb. Kohalikele ettevõtjatele ja omavalitsuse töötajatele, keda samuti saalist leida võib, meeldib Helmiga suhelda. Ta on avatud, sümpaatne ja kaastundlik, nagu kirjeldab hiljem üks kohalviibija. Seetõttu astutakse talle ka palju ligi, et ühe või teise asja kohta uurida või muret kurta.

Helmi tervituse järel jätkab kõnelemist teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmann, kes tutvustab maksuameti plaane klienditeeninduse vallas. Nii saavad viljandlased teada, et teenindusbüroo on kõige kallim teeninduskanal, eri kanaleid täiustatakse ja parandatakse pidevalt ning õige pea näeb ilmavalgust maksuameti uus kodulehekülg, mida tahetakse samuti hakata kasutama pigem teeninduskanalina kui infoallikana, kust Reitmanni sõnul sageli infot üles ei leiagi. Ei leia ameti töötajadki, rääkimata klientidest.

Esinemist jätkab teabeosakonna juhataja Tõnis Kuuse, kes kirjeldab, kui hästi on Viljandimaal maksud laekunud võrreldes üle jäänud Eestiga. Muidu vaikse publiku seas tekitab kerget elevust asjaolu, et Viljandi maakonnast laekus mullu 0,9 miljonit käibemaksu, samas kui näiteks Jõhvis, mida maksuamet külastas päev varem, oli sama number miinuses. Vaikne jutukõmin tekib ka siis, kui Kuuse näitab, paljud kohalikest töötavad oma kodukohas või kaugemal ning milline on nende keskmine palk. Selgub, et enim teenivad need inimesed, kes töötavad mujal maakonnas (912 eurot kuus) või elavad mujal maakonnas (913 eurot kuus). 68% maakonna elanikest töötavad Viljandimaal registreeritud ettevõttes.

Ametnikega kohvipausil

Väikse kohvipausi kestel käivad kohalviibijad esinejatega kõnelemas. Vaieldamatult populaarseim on muidugi maksuameti juht, kellega soovis vestelda mitu inimest. Näiteks räägib endine maavanem ja ettevõtja Lembit Kruuse, et suveperioodil on ettevõtjail raske ausalt palgata lühikeseks ajaks ajutist tööjõudu. Kui suvetööline on palgal osalise koormusega, tuleb tema pealt makse maksta vähemalt miinimumpalga jagu ehk täiskoormuse pealt. „See sunnib firmasid sellest sageli mööda hiilima, sest ametlikult töölevõtmine on ülimalt kallis,“ sõnab Kruuse ja leiab, et selline asi väärib lahendamist, eriti kui tööregistri puhul on korralik kontroll olemas. Helm lubada teemaga edasi tegeleda.

Pärast pausi jätkab kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik, kes oma pika ettekande jooksul puudutab muu hulgas valdkondi, millele tänavu peamiselt keskendutakse ja mille seas on ka sõidukite kontroll ja käibemaksupettused. Publikus tekitab elevust kui selgub, et välismaalt toodud kasutatud autot ei saa enam naljalt siin sama hinnaga müüa, sest käibemaksu tasumisest kõrvalehiilijaid tabatakse üha paremini. Seepeale sekkub Helm, kes toob näite, kus äsja tegevust alustanud automüüja ühe kuu käive ulatus 1,3 miljoni euroni, kuid käibemaksu deklaratsioonile märkis ta 1300 eurot. Viljandlasi paneb see muigama.

Lemendik ja Helm räägivad ka töötajate registri rõõmudest ja muredest. Kuigi registri abil on lisandunud hulk töötajaid, on endiselt ettevõtteid, kes pahandavad, kui maksuamet tuleb kontrollima. Näiteks oli üks toitlustusasutus väitnud, et amet peletab oma käikudega nende kliente. Lemendiku sõnul näitab aga selle ettevõtte käitumine, kui teistkordsel kontrollimisel on endiselt registreerimata töötajaid, et külastamiseks on põhjust, ainult nii saab tekkida aus konkurents.

Pikemalt kõneleb Lemendik ka 1000euroste tehingute deklareerimise mõjudest, selgitades lahti, mismoodi töötavad need peamised käibemaksupettuse skeemid, mida on tehinguinfo abil avastatud. Selle ettekande jooksul sekkub palju Helm, kes selgitab skeemidele juurde, näiteks kuidas palju tehakse võltsarveid tuntud ettevõtete nimel, eriti ehituses. Ka see, et maksuamet jätkuvalt igal kuul skeemides teadlikult osalevaid ettevõtteid avastab, näitab ameti juhi hinnangul, kui suur on kiusatus odavalt kaupa osta. „See näitab, kui magus on see asi, pidama saamine võtab aega,“ sõnab Helm, mille peale naerdakse saalis heatahtlikult.

Tuntud kingsepatöökoda

Lõpetuseks tutvustab lõuna liikuvkontrolli talituse juhataja Kunnar Keres salasigarettide vastast võitlust. Ta alustab tõsisel toonil, teatades, et oma asukoha tõttu on Viljandi olnud salasigarettide käitlejana kogu aeg pildil. Näitena kirjeldab ta, kuidas 7-8 aastat tagasi oli Viljandi turul müüja, kes näiliselt pakkus riideid osta, kuid leti all oli tal seitse kasti salasigarette. Sellisel kujul tema sõnul enam ei müüda, kuid endiselt otsitakse võimalusi, kuidas ametnike silme eest riiete sisse sigarette peita.

Teise näite puhul selgus, et see polnud auditooriumile sugugi võõras. „Viljandis on selline uhke kingsepatöökoda,“ alustas Keres, mille peale oli juba saalist kosta, et inimesed saavad aru, millest jutt käib. Selgub, et juba aastakümneid tegutsenud töökojas ei ole kindlasti kingade parandus see tegevus, mis leiva lauale toob. „Kui viimati eelmisel aastal viisime samale kodanikule maksuotsust, siis samal hetkel võeti ka uued sigaretid kohe vastu. See oli nagu vahetuskaup,“ kirjeldab Keres meeleolukat külaskäiku ja lisab, et seal käiakse pidevalt. Publikust teatakse, et siiski parandatakse seal ka väga hästi kingi.

MTA korraldab ettevõtjatele maakonnakeskustes seminare

Aprillis ja mais on ettevõtjatel võimalus osaleda maakonnakeskustes toimuvatel seminaridel, kus maksu- ja tolliameti esindajad tutvustavad viimase kahe aasta maksumuudatuste mõju ning annavad ülevaate maakonna majandustegevusest maksude keeles. Ettekandeid teevad maksu- ja tolliameti peadirektor ning osakondade juhid. Seminari materjalid on kättesaadavad maksu- ja tolliameti kodulehel.

Maakonnaseminarid toimuvad:

Haapsalu 21.04.2015 kell 09:00

Kärdla 21.04.2015 kell 15:00

Rakvere 23.04.2015 kell 13:00

Pärnu 30.04.2015 kell 09:00

Paide 05.05.2015 kell 09:00

Jõgeva 05.05.2015 kell 13:00

Jõhvi 12.05.2015 kell 09:00

Viljandi 13.05.2015 kell 09:00

Rapla 13.05.2015 kell 14:00

Tartu 19.05.2015 kell 09:00

Põlva 19.05.2015 kell 14:00

Võru 20.05.2015 kell 09:00

Valga 20.05.2015 kell 13:00

Kuressaare 26.05.2015 kell 09:00

Kaks ja pool tundi pärast algust on seminar läbi, kuid kõik ei kiirusta veel minema, nii mõnelgi on maksuametnikele oma jutt rääkida.

Raplalastele meeldivad graafikud

Kell kaks pärastlõunal on Rapla maavalitsuse saali kogunenud vihma ja tuult trotsides ligikaudu 30 inimest. Maksuameti juhid alustavad taas oma ettekannetega. Kuigi jutt on üldjoontes sama, on ruum siin väiksem, toolid pehmemad, kohaletulnud märksa osavõtlikumad kui Viljandis. Seda on tunda ka esinejatest, kes räägivad pingevabamalt kui hommikul.

Kui Rivo Reitmann räägib töötajate registri alustamisest ja põhjustest, miks maksuamet selle rakendamist soovis, küsitakse jällegi publikust, kas suvise ajutise ja osaajaga tööjõu puhul kuidagi lihtsamalt ei saaks asju ajada. „Ma siiralt palun, et see kuidagi üle elada,“ vastas seepeale Helm, kuid tunnistas, et ajutiste töötajate registreerimine on kurnav. Reitmann omakorda märkis, et selliste olukordade puhuks otsitakse lahendusi.

Järgmisena tuleb juttu Raplamaa majandusest maksude keeles ja kui Tõnis Kuuse lubab näidata palju graafikuid, kostub publikust põnevil hüüatus: „Oo, graafikud on huvitavad!“ Ei tea, kas see on iroonia või mitte, kuid on tajuda auditooriumi hämmeldust, kui selgub, et üksnes 2% kõigist Eesti ettevõtetest tegutseb Raplamaal. Ilmselt mõeldakse ikkagi huviga kaasa.

Pausi tegemata võtab jutujärje taas üle Kaido Lemendik. Sarnaselt Viljandiga mainib tema ettekande ajal Helm, et peagi loodab ta avaldada mahuka uuringu maksude kogumise võrdluse kohta Eestis, Lätis ja Leedus. See omakorda tekitab väikese arutelu publikuga, kust uuritakse, kas on ka andmeid Soome kohta ning imestatakse, miks suurema rahvaarvuga Lätis korjatakse Eestist vähem käibemaksu ja kütuseaktsiisi.

Jätkuv mure 1000euroste tehingute pärast

1000euroste tehingute deklareerimise kohta küsitakse, kuidas on lahenenud see kartus, et ostjate ja müüjate arved on kuuajalises nihkes. Lemendik selgitab, et nihkeid tuleb ette, kuid ametile on olulisem ära tunda, millal need on õiged ja põhjendatud, et mitte ettevõtteid asjatult tülitada. Riskianalüüsiga püütakse seda vältida.

Publikust tuleb veel küsimus, kas päevakorrast on maas see jutt, et ühel hetkel tuleb kõik arved esitada maksuametile. Helm selle välistab, märkides, et nemad seda ei propageeri. Küll aga on osal ettevõtteil tehnoloogiliselt lihtsam saata kõik tehingud maksuametile. „Meie oleme andmeid valmis vastu võtma, aga 1000 eurot tekkiski selleks, et 60% ettevõtjaist oleks kohustusest vabad,“ selgitab Helm.

Ta toob palju nalja valmistava näite Portugalist, kus ollakse hädas sularahakäibega, mistõttu otsustati seal isegi eraisikute tšekke liigutada läbi maksuameti serverite. Selleks, et motiveerida eraisikuid kauplustest tšekke võtma, loositakse seal kord nädalas Helmi sõnul välja Audi A4 ja kaks korda aastas Audi A6. Naerma hakanud publikust kostab küsimus, kas see andis ka mingisugust efekti. „Andis ikka, aga peadirektor kaotas koha ka sellega,“ teatab Helm.

Maksuameti seminarid Viljandis ja Raplas  Foto: Eiko Kink
Hetkel kuum