Jaga lugu:

Firmaautode käibemaks kukkus läbi

Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm tõdes, et väga suur osa maksutulust on jäänud saamata. Seega on vaja kiiresti muudatusi teha.  Foto: Eiko Kink

Läinud detsembris jõustunud firmaautode käibemaksumuudatus, mis ettevõtjad tagajalgadele ajas, on riigikassasse toonud kordades vähem maksutulu, kui rahandusministeerium lootis.

“Kuna prognoos tehti rahandusministeeriumis, ei ole ma väga võtnud südamesse, kas makse laekub prognoosi kohaselt või mitte. Elu näitab, et turg käitub omasoodu ja ootus polnud päris suures ulatuses mõeldud täituma,” tõdes maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm. Ta usub, et maksutulu laekumine jääb püsima samale tasemele, nagu on viimastel kuudel olnud. “See on esimene koht, kus komistasime, sest regulatsioon ei rakendunud, nagu taheti,” nentis Helm.

Täiendavat käibemaksu on laekunud keskmiselt 1,3 miljonit eurot kuus, seega viie kuuga kokku umbes 6,6 miljonit eurot. Seaduseelnõu seletuskirja järgi oli prognoos aga 47 miljonit eurot aastas. Suurenenud on tööandja sõidukite ja muu vara erisoodustuse deklareerimine, millelt on viimasel viiel kuul kokku lisamaksutulu tulnud umbes 1,4 miljonit eurot.

Helm langetaks erisoodustusmaksu

Helm ootab, et riigi esindajad ja ettevõtjad istuksid ühise laua taha ja räägiksid peale käibemaksu ka erisoodustusmaksust, mida võiks Helmi hinnangul langetada. Ta tõdes, et erisoodustusmaksu on tunduvalt lihtsam muuta, kui firmaautode käibemaksumuudatust tagasi pöörata. Helmi nägemuses tuleks erisoodustusmaksu langetada seetõttu, et praegune maksumäär sunnib ettevõtjaid sõidupäevikuid pidama, kuna täies ulatuses erisoodustuse tasumine pole praeguse maksumäära juures neile vastuvõetav.

Helm märkis, et 2/3 ettevõtete sõiduautodest on deklareeritud nii-öelda kahese kasutusega. Ülejäänud on ühese kasutusega, mida on väga keeruline kontrollida. Pealegi kulub Helmi hinnangul sellele ebamõistlikult palju maksuameti ressurssi. Ettevõtjad on ka viidanud, et ei näe sõidupäeviku pidamisel mõtet.

“See (sõidupäeviku täitmine – toim) on aastal 2015 ebamugav ja suunab ettevõtjaid teele, kuhu nad minna ei tahaks. Ettevõtjad tulevad mu juurde ja ütlevad, et Marek, saad ju aru, et kirjutame sinna midagi, et oleks tehtud, ning meie omakorda saame aru, et kui sinu inimesed tulevad kontrollima, on väga raske tagantjärele tuvastada, kuhu täpselt mingil kellaajal sõideti,” kirjeldas Helm viimastel kuudel olnud kohtumisi ettevõtjatega.

Nii sõidupäevikute pidamine kui ka kontrollimine kulutavad mõlema osapoole aega, kuid ei anna soovitud tulemust. “Oleme otsinud ettevõtetega kontakti ja võimalusi, kuidas edasi minna,” rääkis Helm ja lisas, et rahandusministeerium saab anda hinnangu, kui palju paindlikkust on regulatsiooni muutmiseks. “Praegu ei peaks jooksma amokki, et prognoositud laekumist täis saada.”

Seega tuleks paika panna erisoodustusmaksu määr, mis oleks ettevõtjatele talutav. Samal ajal, usub Helm, riik maksutuludes ei kaotaks. Ka ei oleks maksuametil siis vaja inimesi “mööda ilma laiali saata midagi kontrollima” – töötajatel oleks mahti tegeleda suurte käibemaksupettustega. “Ühe auto kontroll toob näpuotsaga raha. Kontrolliks kulub maksumaksja raha ja palju tunde. Kogu revidendi koosseis peaks olema 1000euroste arvete kallal, kus näeme suuremaid pettusi,” lausus Helm.

Sven Sester

rahandusminister

“Riigi otsused peavad vähendama haldusbürokraatiat ja selle kaudu kasvatama ettevõtjate konkurentsivõimet ning ausat konkurentsikeskkonda soodustama. Maksupoliitika peab turuosalisi kohtlema võrdselt.

See tähendab, et autode käibemaksu küsimuses peaksime koos ettevõtjatega üle vaatama halduskoormuse ning selle, kuidas autode kasutuse ja maksustamise arvepidamine korraldada, et oleks tagatud võrdne kohtlemine, vähem bürokraatiat, arusaadav maksukeskkond ja majanduse konkurentsivõimelisus.”

Signaal riigilt

Helm on poliitikutele vihjanud, et erisoodustusmaksuga peaks midagi ette võtma. “Riik võiks anda konkreetse signaali – kas autode teema vaadatakse ümber ja ajakava, mida millal teha. Mida kauem kestab olukord, kus justkui täidetakse seadust, aga ei täideta ka, sest järelevalve ei ole piisav, seda kehvem. Teema ei ole nii keeruline, et peaks aasta otsa sellega punnitama. Küsimus on mõistlikus erisoodustusmaksu määras ja ettevõtjatega kokkuleppes,” rääkis Helm veel.

Tallinn Hotels tegevjuht Ain Käpp ütles, et kuna neil on vaid kaks ettevõtte autot, siis maksumuudatus firmat eriti ei puudutanud. “Küll aga juhtisime tähelepanu sellele, mis nüüdseks käes on. Kõik liidud seletasid, millised ohud on. Kui laua taga on sektor, kes asja teab ja tahab soodustada põrandapealset ettevõtlust, tuleks neid kuulata,” sõnas Käpp.

Põhjus, miks prognoos vastu taevast lendas, võib Käpa hinnangul peituda analüüside mittetegemises. “Kui võetakse olemasolevad numbrid, liidetakse sellele loodetav kasv, ei ole see mõjuanalüüs. Üsna tihti on näha, et analüüsi ei tehta,” ütles Käpp.

Ta nõustus Marek Helmiga, et erisoodustusmaksu määra võiks muuta. “Kui ühtepidi maksame lisamakse mingi eelduse pealt, siis erisoodustust juurde maksta ei ole õige. Küsimus on, kas teisel pool lauda on kuulajaid, kes tahaksid ettevõtetega nõu pidada. Arvan, et ei ole. Kuulatakse, aga reageeringut ei ole. Tuleks vastu võtta seaduseid, millel oleks kahepoolne soodne mõju.”

Möödapanek arvestustes

Ka Eesti Posti juhatuse esimees Aavo Kärmas nentis, et riik on arvestustega mööda pannud. “Kui makse on nii vähe laekunud, siis on põhimõtteliselt midagi valesti tehtud. Igal juhul tasub neid asju arutada,” ütles Eesti Posti juhatuse esimees Aavo Kärmas.

Kärmas on ka seda meelt, et sõidupäeviku täitmine on ajast ja arust. “Pigem maksame täies osas erisoodustusmaksu. Sõidupäeviku pidamine on kunstlik, tagantjärele kontrollimine on maksuameti jaoks ebamõistlik,” põhjendas ta.

Rahandusministeeriumist selgitati, et prognoosi koostamisel võeti aluseks autodele tehtavaid ning nendega seotud ettevõtete kulutusi, millest omakorda tuletati potentsiaalne käibemaksulaekumise kasv.

“Iga maksumuudatuse mõjuhinnanguga kaasnevad riskid, eriti kui tegemist on suure muudatusega. Neid riske tõime välja ka eelnõu seletuskirjas,” ütles ministeeriumi pressiesindaja Liisi Poll. “Kõik autod ja nendega seotud kulud ei pruugi olla veel ilmunud maksuameti pilti, ka pole täpselt paika loksunud deklaratsiooni täitmise praktika. Samuti ilmuvad teatud autodega seotud kulud viitajaga, esimeste kuude maksulaekumiste statistika ei näita tervikpilti. Täpsem seis selgub aasta lõpus.”

Liit ootab teisi lahendusi

Autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu uue tegevjuhi Sulev Naruski hinnangul ei ole erisoodustusmaksu määra muutmine parim lahendus.

Autode käibemaksustamise muutmisest ei ole tulnud nii palju tulu, nagu oodati. Mis võib selle põhjus olla?

Tõenäoliselt eeldas riik palju suurema määra mitteseadusekuulekate ettevõtjate olemasolu – tegelikkuses neid nii palju sellel hetkel polnud. Samas kaotati ära ka erisoodustuselt tasutav käibemaks omatarbelt, mille laekumine seega lõppes.

Kindlasti on suurenenud sõidupäevikute pidamise määr, mis tekitab kohe kogu käibemaksu mittelaekumise ja ka erisoodustuse mittelaekumise. Kuna ettevõttele on suurenenud maksukoormus, sisuliselt automaksu näol, siis kindlasti on suurenenud ka mittemaksjate määr.

Tundub, et on suurenenud ettevõtete autoparkide kaotamise tendents ehk autod on eraisikul ja tekkinud kulud kompenseeritakse muude võimaluste kaudu. Autode ostjate ostukäitumine on muutunud, võimalusel ostetakse N1 grupi ehk tarbesõidukid.

Mida peaks süsteemis muutma, et see toimiks?

AMTELi arvates ei ole antud maksukogumise skeemi toimimine tõenäoline. Ilmselt tuleks hakata arutama mingil muul meetodil ettevõtete sõidukitega seotud maksu kehtestamist. Näiteks CO2-põhist, mille saaks rakendada õiglasemalt ehk kasutatavate sõidukite margist, mudelist ja suurusest tulenevalt.

Marek Helm pakkus, et võiks ettevõtjate ja riigi esindajatega lähiajal maha istuda ja arutada erisoodustusmaksu määra langetamist. Mida sellest arvate?

Erisoodustusmaksu määra muutmine ei paranda oluliselt olukorda.

Õnnetusse sattunud autoomanik kaotas raha

Kindlustushüvitist pakkuvatele ettevõtetele ja nende klientidele andis firmaautode käibemaksustamise muudatus ootamatu põntsu.

Liikluskindlustuse fondi juhile Mart Jessele meenus ilmekas näide, kus ettevõte sõlmis sõidukile kaskolepingu, mille tingimuste järgi hüvitatakse kahju käibemaksuta. Ehk siis, kuna vana seaduse silmis ei olnud käibemaks osa kahjust, sai autoomanik selle riigilt tagasi küsida. Järsku selgus keset lepinguperioodi, et enam ei tagastata kogu käibemaksu, vaid ainult pool. Jesse lisas, et uute lepingute puhul on probleem nüüdseks kadunud.

“Kurblooline on, et kui riik hakkas seadust menetlema, osutasime korduvalt, ka kirjalikult rahanduskomisjonile, et see on tõsine probleem - seda ei võetud arvesse,” rääkis Jesse. “Mõne aja pärast oli seadus jõus ja – nimesid nimetamata – võttis rahanduskomisjoni poliitik ühendust ja küsis, et mis toimub, miks te ei hüvita kahju.”

Seejärel saatis Jesse samale komisjoni liikmele paar kuud varem peetud kirjavahetuse. “Vastati stiilis, et ups, jäi vist tähelepanuta. Täiesti läbimõtlemata muudatus,” sõnas Jesse, kes soovitab juurutada automaksu.

“Kui muudad maksupoliitikat niivõrd kiiresti, siis ei saagi kõiki aspekte analüüsida ja lähtud esimesest pähe tulevast kasust,” oletas Jesse, miks sõiduautode käibemaksuseaduse muudatused pole riigikassat oodatud summadega täitnud. “Seepärast nii läks. Olgu see käibemaks hotellidele või kütuseaktsiis – suure tõenäosusega läheb samamoodi. Öeldakse, et tahtsime rohkem, aga tuli vähem. Samal ajal on majandusele palju probleeme tekkinud.”

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
Hetkel kuum