• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rikutud kaup on kehva pakendi süü

    Kalevis on pakendite puhul disainiga pea võrdväärselt oluline selle vastupidavus transpordiks. Foto: Andras Kralla, Äripäev

    Transporditava kauba puhul on ülimalt oluline korralik pakendamine, sest just kehv pakend on üks peamisi põhjuseid, miks kaup vigastada saab.

    Iga kauba saatja huvi peaks olema, et saadetis jõuaks tervena ja kaubandusväärtuslikult sihtpunkti, sest vastasel juhul ju müüa ei saa ja tulemuseks on kahju, leidis ASi Schenker tegevdirektor Janek Saareoks. “Ainult tootja ja edasimüüja ehk kauba saatja teab väga täpselt, vähemalt peaks teadma, kauba erinevaid omadusi ja oskab selle järgi arvestada, kuidas ja millisesse pakendisse tuleb kaup panna, et see kannataks transportimist ja käitlemist,” märkis ta.
    Saareoks tõi näiteks, et pole võimalik, et transpordifirma hakkaks vedama veini­pokaale, millel polegi mingit pakendit. Tulemus oleks hunnik kilde. Samuti pole tema sõnul mõistlik vedajal otsida pakendeid, aluseid jms, et teha ära tootmisettevõtte töö, pakendades asjad enne vedu. Juhul kui seda on tarvis, tasub sellises teenuses eraldi kokku leppida.

    Pakendid disainitakse nii, et nad ei kahjustuksMaido Solovjov, ASi Valio Eesti tegevjuht

    Meie toodete pakendid on standardsed, see tähendab, et me kasutame samu pakendeid nii Eesti turul kui ka eksporditurgudel. Iga pakendi väljatöötamine on suur töö – veendume selles, et pakend oleks esiteks tarbijale mugav kasutada ning et seda oleks võimalik kvaliteetselt ja liigse vaevata toota ning transportida. Seetõttu oleks eri turgudele eri pakendite disainimine meie silmis ebamõistlik kulu.

    Meil ei ole olnud probleeme kauba purunemisega, mis oleks tingitud valest või ebakvaliteetsest pakendist. Pakendid disainitakse selliselt, et need sobituks alusele ning et tooteid saaks laduda optimaalselt kihtidesse, ilma et alumised kihid kahjustuks. Kindlasti on oluline ka see, et kaubaalused saaksid transportimiseks korralikult kiletatud ning oleksid sõidukis kinnitatud abivahenditega nagu rihmad või postid. Kui kõik need tingimused on täidetud, ei juhtu toodetega midagi ja kaup jõuab tervena sihtkohta.

    Tähelepanu pakendi vastupidavuseleSiim Nellis, OÜ Huum tegevjuht

    Pakendi vastupidavusele oleme küllaltki suurt rõhku pannud. Koos tootega on pakendi kandevõime piisav, et sellel jalgupidi peal seista. Lihtsuse ja optimeerimise huvides kasutame kõikjal sama pakendit.

    Pakendamisest tulenevate gabariitide suurenemise tõttu vähendasime toote mõõtmeid arendamise käigus umbes ühe sentimeetri võrra, et võimaldada optimaalset euroalustele paigutumist ja selle kaudu optimeerida logistikat.

    Lähtume sihtturu vajadusestKristel Mets, ASi Altia Eesti juht

    Kuna tegeleme ise nii kohalikule turule müümise, impordi kui ka ekspordiga, on mõnel korral ette tulnud olukordi, mil kaup tuleb eriti kaugelt – ­näiteks Lõuna-Ameerikast või kaugemaltki – ning transpordi käigus on midagi ümber läinud ning kauba rikkunud. Need on aga tõesti pigem üksikud juhtumid, mille puhul on olnud kas kehv kinnitus või on tõepoolest pakendamises midagi valesti läinud.

    Ekspordi puhul vaatame alati hoolega, kuhu kaup müüki peab minema ja mismoodi teda sinna transporditakse. Toodete pakend lähtub eelkõige sihtkoha vajadusest, kindlasti peab arvestama ka sellega, et pudelid ei kraabiks üksteise vastu, neil oleks selleks puhuks vahepapid ja muu vajalik.

    Korralik tootja ei saa kahjustust lubadaRanet Untera, ASi Kalev logistikajuht

    Meile ja ilmselt enamikule tootjaile on pakendite puhul disainiga pea võrdväärselt oluline nende vastupidavus transpordiks. Disain võib olla ükskõik kui heal tasemel, kuid kui pakend ei pea vastu, ei jõua toode suure tõenäosusega kliendi ja tarbijani kaubandusliku välimusega ning halvemal juhul on kahjustada saanud ka pakendis olev toode. Sellist asja korralik tootja endale lubada ei saa.

    Pakendeid tellides esitame tootjatele muu hulgas tehnilised nõuded, millele pakend peab vastama. Seejärel pakub pakenditootja sobivad lahendused. Kui pakendid on valitud, teeme transpordikatsed.

    Lisaks kaitseme oma kaupa kiletamisega. Kohalikul turul ja ekspordiks mineval kaubal kasutame samu pakendeid, kaugematesse sihtkohtadesse mineva kauba puhul kaitseme veel kaubaalustele kartongist pakkenurkade ja kattekile paigaldamise ning lisakiletamisega.

    Enamasti jõuavad meie tooted tervelt sihtkohta. Siiski on üksikuid juhtumeid, mil kaup saab teekonnal kahjustada, kuid siis on enamasti tegemist kauba vale paigutamisega koormasse või auto juhtimisest tulenevate probleemidega, mille tõttu nihkuvad kaubad alustelt või vajuvad kummuli.

    Kauba saatja jääb süüdlaseks
    Kaup peab Saareoksa sõnul olema pakendatud selliselt, et see ei puruneks, müügipakend jääks terveks ning põrutamine ei kahjustaks kaupa. “Pakendeid peab olema võimalik asetada ka euromõõdus alustele ning samuti kinnitada, sel juhul on üldjuhul tavakaupade jaoks lahendus läbi mõeldud,” kirjeldas Saareoks.
    Ta lisas, et enamasti peab tavatarbekaupu saama alustel transportida ja need peavad olema ka korralikult aluse külge kiletatud. “Pakend peab kestma Tallinnast Milanoni, kui sinna kaupa saadetakse,” tõi ta näite. “Küllaltki sage on aga praktika, et kaubasaatjad optimeerivad ja hoiavad kulusid kokku just pakendite ja pakendamise pealt, mis tekitab lõpuks kaubakahjusid, milles saab ainult kaubasaatjat süüdlaseks pidada,” lisas ta.
    Aus alternatiiv on Saareoksa sõnul see, kui kauba saatja tellib transpordi- või logistikafirmalt pakendamise teenuse. “Siis ka asi toimib. Aga ei ole võimalik, et vedaja oma vahenditest hakkaks kaupu pakendama ja kehva pakendamise tagajärgi kinni maksma,” märkis ta.
    ASi DSV Transport müügi- ja turundusjuhi Tanel Vaarmanni sõnul võib nende kogemuse järgi öelda, et kauba ebapiisav pakendamine on selgelt kauba vigastuste peamine põhjus.
    “Enimlevinud on see probleem just importkaupade puhul – paljud Eesti ettevõtted ostavad kaupu EXW-tarnetingimusel, sealjuures pole täpset ülevaadet kauba pakkelahenduse kohta,” selgitas ta. “Saatja nendel tingimustel tehtud tehingute puhul pahatihti probleemi ei näe. Ei mõelda ka asjaolule, et kaupu peab olema võimalik veovahendis fikseerida – näiteks veorihmaga kinnitamisel kaitsta kaupu pakendi nurkadega, mis asetatakse kauba ja rihma vahele.”
    Pakkekilest ei piisa
    Vaarmann lisas, et kaubapakendi esimene ja peamine funktsioon peakski olema kaupade kaitsmine, ent tegelikult võib tihti näha pakkelahendusi, kus kaupade ainuke kaitsevahend on lihtne pakkekile, millega kaup alusele kinnitatakse. “Olukord on parem Eesti ekspordikaupade puhul, kus operatiivne suhtlus saatja ja transpordiettevõtte vahel tagab korrektse ja turvalise lahenduse,” lisas ta.
    Sõltuvalt kaubagrupist, iseloomust ning väärtusest kasutatakse Vaarmanni sõnul erinevaid pakkeviise. “Kindlasti tasuks nii kauba saatjatel kui ka saajatel toote pakkelahendused endale selgeks teha,” ütles ta. Seejuures küsida julgelt nõu ka oma veofirmalt, nagu seda teevad paljud DSV kliendid.
    ERGO mere- ja tehniliste riskide kindlustuse grupi juhi Vadim Paltmanni sõnul peab kauba transpordil olema tegu veopakendiga. “Veopakend peab kaitsma veost vibratsiooni ja muude tavapäraste veomõjude eest,” selgitas ta. “Kauba saatja kohustus on tagada veosele sobiv ja piisav pakend, arvestades veose omadusi, veovahendit, marsruuti ja aasta­aega.” Paltmann märkis, et kui autojuht näeb, et valitud kinnitus- või laadimisviis pole õige või piisav, peaks ta sellele saatja tähelepanu juhtima, aga vastutus on siiski saatjal. Vedaja vastutab auto korrasoleku, seal hulgas kinnitusvahendite eest.
    Paltmann ütles, et kindlustus kaitseb klienti ootamatu kahjujuhtumi puhul. “Kui veose kahjustus leiab aset auto teelt väljasõidu, kokkupõrke, laeva uppumise vms tõttu, kus kahjustada sai ka veovahend, näiteks ­auto, siis pakendi üle tavaliselt vaidlust pole, sest veos oleks saanud kahjustada niikuinii,” selgitas ta.
    Autor: Ketlin Rauk, kaasautor
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Henry Auväärt: kes jääb praegusajal töötuks?
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiina telefonitootja avab elektriautode tehase
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Raamatupidamisbüroode TOP 2: uisuta sinna, kus litter saab olema, mitte sinna, kus ta oli
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
Raadiohommikus: muljed Dubai Expolt, räägime ka Rail Balticu hetkeseisust
Hommikuprogrammi saatejuht Hando Sinisalu saabus äsja Dubai Expo maailmanäituselt ja vahendab saates muljeid ning intervjuusid Eesti ettevõtjatega. Kuulame intervjuusid ETS-Nordi juhi Urmas Hiie, Yanu baarirobotite asutaja Alan Adojaaniga ning EASi Dubai esindaja Ege Devoni ja Expo Eesti paviljoni äriesindaja Jaan Kelderiga.
Hommikuprogrammi saatejuht Hando Sinisalu saabus äsja Dubai Expo maailmanäituselt ja vahendab saates muljeid ning intervjuusid Eesti ettevõtjatega. Kuulame intervjuusid ETS-Nordi juhi Urmas Hiie, Yanu baarirobotite asutaja Alan Adojaaniga ning EASi Dubai esindaja Ege Devoni ja Expo Eesti paviljoni äriesindaja Jaan Kelderiga.