Sloveenia õpetas puidust elektrit tootma

Eesti metsamehed Ivar Sibul, Sven Köster (seljaga) ja Ain Malm imetlevad Sloveenia palke.  Foto: Erakogu

Ka väikesemahuliselt on võimalik puidust efektiivselt elektrit toota, said Eesti metsa­ühistute võtmeisikud muu hulgas teada kevadel toimunud Erametsakeskuse reisilt Sloveeniasse, kirjutab kuukiri Metsamajandus.

Reisi korraldanud Erametsakeskuse arendusnõuniku Indrek Jakobsoni sõnul said Eesti metsaeksperdid koolitusreisilt nii uusi kogemusi kui ka inspiratsiooni, mida siin paremini teha. Jakobsoni sõnul võiksid eestlased sloveenlastelt õppida, kuidas väiksemamahuliselt puidust elektrit toota. “Eestis on mitu suurt soojuse ja elektri koostootmisjaama, kuid seal toimivad edukalt ka väiksemad lahendused. Võiksime eeskuju võtta ja kasutada sarnaseid valmistooteid nagu nemad,” leiab Jakobson, et ise jalgratta leiutamine pole selles vallas mõistlik.

Sloveenia riigiametnik tegeleb iga puuga Aira Toss, Erametsaliitu juht

Geograafilisest asendist ja mägisest reljeefist tulenevalt on Sloveenia metsamajandus üsna erinev meie eestimaistest tavadest. Ka poliitiline taust on erinev, kuigi nad on samuti nn Preisi metsanduse koolkond kui Eestigi.

Kui meie metsamajandus on üsna liberaalseks muutunud ja maaomanik tunneb ennast oma metsas toimetades järjest vabamini, siis seal tegeleb riigiametnik endiselt iga konkreetse puuga, mida metsas raiuma hakatakse. Sloveenias on vaid väga väikesepinnalised lageraied lubatud ja majandus toimubki peamiselt püsimetsamajandusena, põhjuseks muidugi erosioonioht, mis võiks suurte lankide puhul mäenõlvadel tekkida.

Metsaomanike ühistegevus on veel algusjärgus, ühiselt korraldatakse siiski oksjoneid väärispuidule, mida müüakse tüve kaupa. Metsaomandid ongi väikesed, keskmine vaid 2,5 hektarit. Metsade tagavara aga on muljetavaldavalt kõrge, sealne mullastik ja kliima soodustavad kvaliteetse metsa kasvatamist ja rõõm oli näha, et seal tõesti panustatakse metsakasvatusse.

Ka tasuks sellesse tehnoloogiasse rohkem investeerida. Nii saaks ka Eestis elektritootmist rohkem hajutada kasutades taastuvaid energiaallikaid ning ühtlasi oleks tagastud ka energiajulgeolek. “Nad on ostnud nii riist- kui ka tarkvara täislahendused, mitte ei kasuta põlve otsas kokku pandud seadmeid.”

Jakobsoni üllatas, et Sloveeniasse tuuakse energiapuitu rohkem sisse, kui seda välja viiakse. “Külastasime kohalikku suurtootjat, kes oli väga uhke, et kõik nende umbes 100 klienti on kohalikku päritolu,” muljetas Jakobson.

Lisaks Ljubljana ülikooli juures asuvale metsandusteaduskonnale on Sloveenias ka eraldi sõltumatu uurimisinstituut, mis on pühendunud metsanduse vallas teaduse tegemisele. Samuti on riigi kontroll suurem kui Eestis.

Suurt rõhku pannakse metsa uuendamisele. “Näiteks metsaistikud on seal omanikule tasuta,” märkis Jakobson. Ta ei usu, et nii peaks ka Eestis olema, kuid jätkuvalt võiks pöörata palju tähelepanu metsauuendusele.

Eesti on läinud metsanduse liberaliseerimise teed. “Eesti riik usaldab rohkem metsa­omanikku ja Sloveenias on minu arvates riigil metsas liiga suur roll, kontroll ja kohati lausa näpuga näitamine,” arutles Jakobson, mida sloveenid meilt õppida võiksid. “Ja kuigi meie metsaühistud on Skandinaavia omadega võrreldes lapsekingades, oleme Sloveeniast mitu sammu ees.”

Ka puidutööstus on Eestis ajakohasem, sest Sloveenias on palju Jugoslaavia-aegset taaka. “Oleme kiiremini tehnikat uuendanud ning seeläbi tõstnud nendega võrreldes oluliselt rohkem oma konkurentsivõimet,” lisas ta.

Lugu ilmus 20. mai kuukirjas Metsamajandus, kus saab lugeda kiiresti kasvavast puidutööstusest ja Soome palgivedajate võistlusest.

Hetkel kuum