Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Salapärane andmebaas sisaldab laste numbreid

15. mail Äripäevas ilmunud eksperiment paljastas andmemüüja, kes enda sõnul müüs Elisast kliendiandmeid.Foto: Äripäev

Elisa Eesti klientide väitel sisaldab Äripäeva valduses olev mahukas eraisikute andmebaas mobiilinumbreid, mida kasutavad nende lapsed. Seetõttu on kliendid veendunud, et andmed pärinevad sideoperaatorilt.

Paar nädalat tagasi avaldas Äripäev eksperimendi, mille käigus õnnestus toimetusel andmemüüja Janno Saare käest saada ligi 170 000 eraisiku andmebaas. Saar väitis, et andmebaas pärineb Elisast. Viimane on aga selle väite ümber lükanud.

Ühtlasi avaldas Äripäev oma veebiküljel nende 170 000 isiku nimed, kelle andmetega taheti äri teha. Nende elukoha ning mobiilinumbri jätsime saladuseks.

Jäljed viivad Elisani

Pärast seda võtsid kümned lugejad toimetusega ühendust soovides teada saada, kust nende andmed pärinevad ja kas need on õiged. Lugejate kommentaaride avaldamisel kasutame nende isiklike andmete kaitsmiseks vaid eesnime.

Triin kirjutas: "Ma arvan, et on olemas päris hea võimalus kindlaks teha, kas need andmed on Elisast või mujalt. Mitu telefoninumbrit minu nime taga seisab?" Tema nimega võis leida neli erinevat numbrit ning kõiki neid kasutab Triinu pere siiani.

"Kui neid on neli, mitte üks, siis on kindlalt Elisast hangitud. Laste ja mehe telefoninumbrid on minu nimel, on kogu aeg olnudki. Ja nende nimesid loetelu ei sisaldanud," ütles Triin.

Veel võttis Äripäevaga ühendust Andres, kelle nimega võis andmebaasist leida kolm mobiilinumbrit. Selgus, et ühte neist kasutas ta ise, kaht ülejäänut tema lapsed. Seetõttu oli Andres veendunud, et andmebaasis olevad mobiilinumbrid pärinevad Elisast, sest üksnes tema kasutuses olev number võib kuskil mujal kättesaadav olla. "Elisa on tõesti lahke firma," oli ta irooniline.

Amet probleemi ei näe

Andmekaitse inspektsioon (AKI) ei näe probleemi, et andmebaas sisaldab numbreid, mida lapsed võib-olla kasutavad. "Andmebaasis oleva nime ja numbri järgi ei ole võimalik kuidagi tuvastada, kas tegemist täiskasvanu või lapsega, mistõttu selles suurt ohtu ei näe, et keegi võiks selle andmebaasi põhjal seada eesmärgiks laste ärakasutamise," väitis ameti esindaja Margit Liivoja.

Lisaks sisaldas andmebaas ka Elisa klientide mobiilinumbreid, mida kasutavad nende emad, ämmad või abikaasad. Lugeja Mehis leidis andmebaasist lepingu järgi salastatud numbri, mida kasutas tema naine. "Kolm aastat tagasi läks ta üle oma firma numbrile ja see number jäi seisma. Numbrit teadsid ainult lähedased tuttavad," lisas Mehis.

Samuti avastas Mehis, et kõnealuses andmebaasis on veel tema nimel üks number, mille ta sai enda sõnul kaasa perepaketiga. Aga kuna seda keegi aastaid ei kasutanud, kontrollis ta lepingust järele, kas tema nimel üldse selline number on kunagi olnud. "Jah, see number oli ka minu nimel," lisas Mehis pärast kontrollimist.

Inspektsioon tegutseb sammhaaval

Äripäev küsis meie poole pöördunud inimestelt luba nende andmete avaldamiseks Elisaga suheldes, ning saatis kaks näidet ka operaatorile. Elisa Eesti suhtekorraldaja Marika Raiski sõnas, et nad ei saa väljastada kliendile sideteenuse osutamise käigus teatavaks saanud andmeid meediaväljaandele ja soovitas näidetega pöörduda andmekaitse inspektsiooni poole, mis seda juhtumit on juba umbes kuu aega menetlenud.

"Sellele, millistest allikatest pärineb Äripäeva veebis avaldatud andmebaas ja milliste andemete põhjal on see kokku pandud, peakski andma selgust andmekaitse inspektsiooni menetlus," lisas Raiski.

Inspektsiooni esindaja Liivoja sõnul on neil menetlus pooleli. Mõned nädalad tagasi saatis amet küsimused operaatoritele, viimasena vastas neile Tele2 möödunud nädala alguses. Samuti oodati veel K-Rauta vastuseid, sest andmeid müünud Janno Saar väitis Äripäevale, et temalt saab osta ka ehituspoe kliendiandmeid.

"K-Rauta lubas meile ka veel selle (ehk eelmise - toim) nädala jooksul oma arvamuse saata, seejärel teeb menetleja kokkuvõtte, mille põhjal järelevalve direktor saab otsustada, mis on inspektsiooni järgmised sammud," teatas Liivoja.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.