„Oleme saanud paar kuud hingetõmbeaega, kuid probleem ei kao,“ ütles Le Pen Kreekast rääkides. „Täna räägime Grexitist (Kreeka lahtumine euroalalt – toim), homme Brexitist (Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust – toim) ja ülehomme Frexitist (Prantsusmaa lahkumisest rahaliidust – toim)“

Arvamusküsitluste järgi saaks Le Pen presidendivalimiste esimeses voorus kõige suurema toetuse, jättes seljataha nii praeguse presidendi Francois Hollande’i, endise presidendi Nicholas Sarkozy kui ka peaministri Manuel Vallsi. Viimased arvamusküsitlused näitavad, et 77% vastanuist ei taha Francois Hollande’i tagasi teiseks ametiajaks ning 72% ei taha Sarkozy naasmist presidenditoolile.

Ainsana on rahaliidust lahkumise teema üles võtnud Le Pen. „Minust saab proua Frexit, kui Euroopa Liit ei anna meile tagasi rahapoliitilist, seadusandlikku, territoriaalset ja eelarvepoliitilist suveräänsust,“ ütles Le Pen, kes taotleb rahaliidu kontrollitud lammutamist.

Prantsusmaa kidur majanduskasv ja kõrge tööpuudus ning suur immigrantide tulv on vesi Le Peni veskile. Isegi Saksamaa kantsler Angela Merkel on väljendanud muret Le Peni toetuse võimaliku ulatuse üle 2017. a presidendivalmistel ning selle võimaliku mõju üle Prantsusmaa majanduspoliitikale. „Ta teab väga hästi, et kui Prantsusmaa lahkub, siis on euroga lõpp,“ ütles Le Pen.

Le Pen tahaks tühistada ka Schengeni lepingu, millega on leppega liitunud riikide vahel kaotatud piirikontroll. „Me peame tagasi saama kontrolli oma piiride üle,“ ütles ta. „See on üks element inimeste vabaduses: võimalus ise valida, kes su kodumaale tulevad, kes siia jääda võivad ja mis tingimustel sa neid vastu võtma nõustud.“