- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Bussifirmad ootavad uut seadust
Kui praegu jäävad reisijad maha bussidest, millel ei ole kindlat liiniluba, siis oktoobrist kehtima hakkav ühistranspordiseadus soodustab liinide avamist.
“Kiirliin on maanteeametile ebasoositav. Täna on riigi jaoks tugevam liin, mis sõidab piimapukist piimapukini. Reisija tahab aga võimalikult ruttu saada ühest punktist teise. Kohalikku vedu peaks tegema kohalik omavalitsus läbi liinivedude hanke,” rääkis ASi Sebe tütarfirma Eesti Buss juht Gunnar Obolenski, kelle hinnangul on kaugliinid ekspress- ja kiirliinidega võrreldes eelisseisus.
Obolenski selgitas, et kui firma tahab avada uut liini, siis on see keeruline, sest liiniluba ei saa põhjusel, et konkurent sõidab sarnasel kellaajal sama liini. Liiniload on aga nii-öelda igavesed.
“Ei oskagi seisukohta võtta, kas maanteeamet, liinilubade väljastaja, on meie kaitsja, et konkurents peale ei tuleks või hoopis piirab reisimisvabadust,” ütles Obolenski, kelle hinnangul peaks liinivõrk ajaga kaasas käima, arvestades näiteks reisijate arvuga, mis aastate jooksul langenud või tõusnud. “Aga sulle on kellaaeg antud ja öeldakse, et nüüd pead reisima sama peatuste arvuga nagu siis, kui liiniluba anti.”
Uued tuuled
Bussiettevõtted ootavad Obolenski sõnul pikisilmi oktoobrit, kui jõustuvad pärast aastaid kestnud arutelusid ühistranspordiseaduse muudatused, mis uue liini avamist konkurendi kõrval lihtsustavad.
Samas tõdes Obolenski, et liinide hindamisel läheb kõige rohkem arvesse peatuste arv. “Jällegi on eelistatud paljude peatustega liinid,” nentis Obolenski, kuid lisas, et ometigi oleks olukord parem. “Kui varem ei saanud me ei kiir- ega ekspressliini, siis nüüd saaksime vähemalt kaugliini teise kaugliini kõrvale. Varem polnud sedagi.”
Kommentaar
Ekspress- ja kiirliinid ei ole kehvemas seisus
Aini Proos, m
aanteeameti ühistranspordiosakonna juhtivekspert
Ühistranspordiseadus annab liiniloa andmisest keeldumise alused, mida on ühetaoliselt rakendatud kõigi taotluste suhtes. Seal hulgas liiniloa andmisest võib keelduda kui liin, mille teenindamiseks luba taotletakse, häirib liinivedu, mida juba korraldatakse avaliku teenindamise lepingu või varem antud liiniloa alusel. Häirimise määratlemiseks on välja töötatud kaalutluspõhimõtted, mida siis iga kord rakendatakse.
Oktoobrist jõustuva ühistranspordiseaduse muudatused sätestavad keeldumise alused, kus avalike liinide häirimine on samuti olemas. Kui aga liini teenindab samal liikumisteel rohkem kui üks vedaja ja pakutav veoteenus ei ole samaväärne või parem võrreldes olemasolevaga, siis võib samuti keelduda liiniloa andmisest või sõiduplaani kinnitamisest. Seega peab uus pakutav veoteenus olema vähemalt samaväärne või parem olemasolevast teenusest, siis saab anda liiniloa ja kinnitada sõiduplaani uue seaduse alusel. Töötatakse välja ka uued kaalutluspõhimõtted.
Ekspress- ja kiirliinid ei ole kunagi kehvemas seisus, kuna enamik reisijaid sõidab just algpeatusest lõpp-peatusesse. Lihtkaugliinid võimaldavad aga sõita ka vahepeatusest sõita soovijatel, mistõttu võimaldavad teenindada rohkem sõita soovijaid kui ainult suuremate keskuste vahel ekspressliine sõitvad liinid. Kuna ühistransport peab katma elanike liikumisvajadust, siis on lihtkaugliinid väga vajalikud.
Obolenski mainis ka reisijate kaotamist Elronile, mis nendega samas suunas liigub. “Kui pirukas jääb põhimagistraalidel väiksemaks, siis ei ole kaugliinidel enam võimekust sõita,” sõnas ta, rõhutades, et riik maksab 10eurosest rongipiletist 7 eurot kinni. “Aga meie peame 10 eurost 10 ise teenima. Kus see ärikoht nüüd on? Ühest küljest oleme seotud nii riigiga võitlemise, igapäevase konkurentsi kui demograafilise olukorraga.”
Ilmekas näide on, et Sebe kavatseb sügisel Tartu-Rapla, Tartu-Haapsalu ja Tallinn-Võru kaugliinid sulgeda.
Keeldumisi teistelgi
Eesti Buss on Sebe ASi tütarfirma, mille omanik on Mootor Grupp AS. Viimase omanduses on ka Lux Express Estonia AS, mis on taotlenud luba hommikusele liinile Kuressaare-Tallinn-Kuressaare-Tallinn, kuid on pika ninaga jäänud. “Pole seda saanud, sest seal sõidavad ees kolm vedajat,” ütles Mootor Grupi juhatuse esimees Hugo Osula ja lisas, et on ka teisi suundi, mis on veel kõne all olnud. Liiniluba pole ka neile antud. “Kusagil otsustatakse, mis on õige ja mis ei ole. Seda otsustavad bürokraadid.”
Hetkel kuum
Osula usub, et seadusemuudatused annavad sügisest reisijatele palju rohkem valikuvabadust ja bussifirmad saavad edukamalt teenust arendada.
Ka Taistol on veokorraldaja Jan Landrati sõnutsi aastate jooksul olnud palju uute liinide avamise taotlusi, mida ei ole rahuldatud. Landrat märkis, et ekspressliinide avamise kohta uus ühistranspordiseadus muutusi ei too.
“On igati mõistetav, et maanteeameti ülesanne on tagada eelkõige paljude peatustega bussiliinide käikujäämine,” ütles Landrat. “Kui vaadata regionaalarengu tervikpilti, siis on selline ühistranspordi korraldamine igati tervitav lähenemine.”
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Tagasi Äripäeva esilehele