Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pajula: Postimehes ei ole võimalik töötada

    Kolumnist ja majandusanalüütik Hardo Pajula Foto: Eiko Kink

    Ühe päeva Postimehe peatoimetaja ametis olnud kolumnist ja majandusanalüütik Hardo Pajula sõnul ei ole võimalik Postimehes töötada seni, kui seal on veel Eesti Meedia endise juhi Mart Kadastiku vaim.

    „Sellises olukorras ja nende inimestega ei ole võimalik koos töötada,“ kommenteeris Pajula. „See oli mulle selge, et nii kaua, kui Kadastik on seal, siis ei ole võimalik seal töötada. Ma olin naiivne, kui arvasin, et nüüd, mil Kadastik on ära läinud, siis saab. See, et ta on läinud, ei tähenda, et suure mehe vaim ei hõljuks seal.“
    Margus Linnamäega pidas Pajula läbirääkimisi pikalt, juba siis, kui Kadastik oli veel Eesti Meedia eesotsas. Pajula kandideeris Postimehesse seetõttu, et see on tema arvates oluline organisatsioon. Paraku selgus, et selle organisatsiooni kultuuriga ta enda sõnul kokku ei sobi.
    Pajula hinnangul on Postimehe sagedase juhtide vahetuse taga see, et otsitakse uut Kadastikku. „Organisatsioonikultuur on suuresti kujunenud välja Kadastiku poolt, minule see kultuur ei sobi,“ sõnas Pajula. Ta ei osanud Kadastiku kultuuri kirjeldada, kuid ütles, et ühele meeldib üks naine ja teine ei meeldi.
    Eile jõudis Hardo Pajula igapäevasele hommikusele toimetuse koosolekule. „Nad olid väga vaenulikud mu vastu,“ märkis Pajula. Sisekliima kohta ütles ta, et inimesed on seal närvis. Pajula märkis, et pärast 20 aastat EBSis töötamist ei ole võimalik teda enam millegagi üllatada.
    Ta soovitas Margus Linnamäel jätkata samas vaimus. „Et ta ei jätaks asja pooleli, see on oluline,“ märkis Pajula. „Ostku palju kadakaid, sest Kadastiku saab välja ainult kadakasuitsuga.“ Tegevtoimetajal soovitab Pajula osta gloobuse. Miks? "Las ta ise mõtleb selle üle," oli ta salapärane.
    Küsimusele, mida ta hakkab edasi tegema, vastas Pajula, et tal on olemas osaühing, millega tegeleb.
    Hardo Pajula pidi asuma eile Postimehe peatoimetajaks, kuid pärast kohtumist toimetusega ta loobus sellest. Eile hommikul oli Postimehes tavapärane toimetuse koosolek, kus arutati päevakorras olevaid teemasid ja uuriti Pajulalt ka tema visiooni, kuidas ajalehte edasi juhtida. Vastus sellele tal puudus. Väidetavalt liikusid toimetuses kirjad selle kohta, et Pajula ei sobi ametisse. Postimehe juhatuse esimehe kohalt lahkunud Janeck Uibo oli ametis kolm nädalat, sest tutvustas oma visiooni ja stateegiat, mida meeskond ei toetanud.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.