Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Obama ja Putin kohtuvad New Yorgis

    Näost näkku on Venemaa ja USA liidrid kohtunud suurüritustel - pilt APECi tippkohtumiselt Pekingis 2014 novembrisFoto: Scanpix/Reuters

    USA president Barack Obama peab esmaspäeval New Yorgis ÜRO Peaassambleel eraldi kahepoolse kohtumise Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

    Haruldane kohtumine toimub testimaks, kas kõrgel tasemel suhtlemine Vene poolega võiks aidata saavutada mingitki edu erimeelsuste ületamisel, ütles agentuurile Bloomberg üks Valge Maja ametnik.
    Kohtumine toimub Venemaa presidendi Vladimir Putini ettepanekul.
    Obama ja Putin pole omavahel kohtunud juba ligi aasta. Krimmi annekteerimisest Venemaa poolt 2014. aasta märtsis on USA ja Venemaa suhted jäised. Valge Maja ametniku sõnul on kohtumise üks olulisemaid teemasid olukord Ukrainas.
    Venemaa tahab aga Kremli pressiesindaja sõnul rääkida eelkõige Süüriast, kus Venemaa on kiiresti oma sõjalist kohalolekut suurendanud. Venemaa tahab, et USA liituks ühisrindega Islamiriigi ekstremistide vastu ning on valmis ka ühepoolseteks õhulöökideks, kui Valge maja plaaniga kaasa ei tule, ütles Bloombergile üks Kremlile lähedal seisev isik ning Venemaa kaitseministeeriumi nõunik.
    USA valitsuse liikmed eesotsas välisminister John Kerryga on öelnud, et Putini motiivid Süürias on neile ebaselged. Venemaa on president Bashar al-Assadi peamisi toetajaid koos Šiitide sõjalise rühmituse Hezbollah ja Iraaniga.
    New York Times kirjutas, et kohtumisel tahab USA pool uurida, millised oleksid väljavaated Süüriat 4,5 aastat laastanud kodusõja lõpetamiseks ilma, et Venemaa liitlane president Bashar al-Assad võimule jääks. Venemaa sõjavarustuse Süüriasse toimetamisega näib Putin püüdvat end uuesti rahvusvahelisel areenil kehtestada, suunates tähelepanu Ukrainast mujale.
    USA presidendi julgeolekunõuniku asetäitja Benjamin J. Rhodese sõnul annab kohtumine Obamale ühtlasi võimaluse hinnata, milline koostöö võiks olla võimalik Islamiriigi terroristide vastu võitlemiseks.
    Neli aastat tagasi ütles Obama, et al-Assad peab võimult lahkuma. Nüüd sunnib Venemaa tegevus Washingtoni Moskvaga uuesti sõjaliste teemade üle konsultatsioone alustama (Ukraina sündmuste tõttu on see olnud katkestatud). Euroopat tabanud Süüria põgenike tulv sundis meelt muutma ka Saksamaa kantslerit Angela Merkelit, kes ütles, et al-Assadil peab olema roll Süüria kodusõjale lahenduse leidmisel. Varem nõudis Merkel al-Assadi lahkumist, vahendas agentuur Bloomberg.
    Prantsusmaa välisminister Laurent Fabius rõhutas laupäeval vajadust alustada kõnelusi Süüria taasühendamiseks.
    Ööl vastu pühapäeva andis Prantsusmaa esimesed õhulöögid Islamiriigi positsioonide pihta Süürias, teatas Prantsusmaa presidendi kantselei. 
    Ajaleht Wall Street Journal märkis, et Prantsusmaa järjest ulatuslikum sekkumine Süürias annab märku sellest, et kasvav mure Islamiriigi terroristide pärast hakkab õõnestama lääneriikide vastuseisu Bashar al-Assadi režiimile.
    Prantsusmaa seisukoht on, et terroristide ründamine nende tugipunktides Süürias aitab ära hoida terrorirünnakuid Prantsusmaal. Prantsusmaa presidendi Francois Hollande’i büroo kordas siiski pühapäeval üleskutset, et al-Assad annaks võimu üle vahevalitsusele, mis koosneks Süüra mõõdukast opositsioonist ja tema enda režiimi ametnikest.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.