Eelanalüüsita tarkvarauuendus võib ajada eelarve ja ajagraafiku uppi
- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5001,11%6 092,18
- DOW 301,19%43 089,02
- Nasdaq 1,43%19 912,53
- FTSE 1000,01%8 758,99
- Nikkei 2251,14%38 790,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,01
- OMX Baltic0,07%300,58
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,04%1 198,54
- S&P 5001,11%6 092,18
- DOW 301,19%43 089,02
- Nasdaq 1,43%19 912,53
- FTSE 1000,01%8 758,99
- Nikkei 2251,14%38 790,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,01
“Esimesel päeval ütlesid kõik, et lähevad haiguslehele.” Kuidas tarkvaravahetus vussi läks
Väiksemas ettevõttes võib uue tarkvara juurutamine võtta kolm-neli kuud, suurettevõtetes ka paar aastat, rääkis Itera müügi- ja turundusjuht Marek Maido. Muudatuste juhtimine on erakordselt oluline, et vahetus õnnestuks.
Näiteks kliendihalduse tarkvara (CRM) vahetades nähakse kurja vaeva, et panna müügimeeskond uues keskkonnas korralikult andmeid sisestama ja lahendust kasutama, rääkis Maido. Seega peaks korraliku sisekommunikatsiooniga alustama kohe esimesest päevast.
“Meil oli koroonakriisi ajal kaks markantset näidet, kus juhtkond tegelikult ei teavitanud väga suurest muudatusest, mis ettevõttes toimub,” meenutas Maido. “Juurutasime suurel hulgiettevõttel uut tarkvara ja laohaldust, mis enne käis käsitsi paberite peal ja muutus elektrooniliseks. See tähendas ka seda, et sa ei saa minna lattu ja võtta sealt laost mida iganes ja panna tagasi, kuhu sa tahad, vaid kõiki asju pidi süsteemis registreerima,” selgitas Maido.
Kuna ettevõte polnud aga töötajatele muudatust kommunikeerinud, olid kõik töötajad esimesel päeval rivis ja ütlesid, et me kas lähme kõik kollektiivselt haiguslehele või viskame selle lahenduse prügikasti, rääkis Maido.
“See oli meie jaoks ka esmakordne kogemus. Ettevõtte juhtkond helistas meile ja küsis, mida teha. Pidime üles ehitama kogu kommunikatsiooniprojekti, kuidas inimesi veenda lahendusega edasi minema.” Õnneks oli selles ettevõttes lool õnnelik lõpp, aga juhtum on ehe näide sellest, kuidas kommunikatsiooniga võib alt minna, rääkis Maido.
Esiteks peab ettevõttes selgeks tegema, keda täpselt konkreetne tarkvara vahetus või uuendus puudutab, rääkis Grant Thornton Balticu partner ja kliendikogemuse juht Terje Liiv.
Börsil noteeritud kommunaalettevõtte Tallinna Vesi finantskontroller Marjo Kallasmaa rõhutas ka eelanalüüsi vajadust, mis aitaks eelarvet ja ajagraafikut ohjes hoida. Sellega on neil ka õppetund: “Me ei teinud eelanalüüsi ning see maksis kätte,” rääkis Kallasmaa börsiettevõtte eelmisest tarkvarauuendusest.
Tihtilugu vastavad kliendid Maido sõnul eelanalüüsi hinnapakkumise peale, et “oi-oi-oi, kui kallis”. “Aga ongi kallis, kui ma ei oska vastata, mis on eesmärk, millist äririski või äristrateegilist eesmärki lahenduse juurutamisega tahetakse saavutada,” rääkis Itera esindaja.
Korralik analüüsidokument tagab projekti edu, sest projekti alguses tehtud viga võimendub eksponentsiaalselt, mida kaugemale jääb vea märkamine. “Analüüsi ajal vea parandamine on väga lihtne, aga kui oleme suurema osa teest ära jooksnud ja siis selgub, et üks oluline asi on puudu, siis see võib minna väga kalliks ja reeglina maksab selle kinni just tellija,” hoiatas ta.
Iga ettevõtte on IT-ettevõte
Kaks väga head näidet, mis illustreerivad tarkvaralahenduste olulisust meie igapäevaasjade toimimise juures, on New Yorgi lennujaam, mis jäi pimedaks pooleteiseks minutiks, ja Sky, mille abil Eesti pensioneid maksab.
“New Yorgi lennujaamas, mis on maailma ühe kõige tihedama liiklusega, oli umbes 30 aastat vana lahendus, mida polnud siiani uuendatud. Nad kasutavad arvuteid, millel on floppy disc’id,” rääkis Maido.
Hetkel kuum
Ka Skyd pole enam kui 25 aastat uuendatud ja oleme Eesti riigina olukorras, kus me ilmselt ei suuda toimimist selliselt jätkata või vähemalt tagada süsteemi igapäevast toimimist, lisas Maido.
Tallinna Vee tarkvara oli ka tublisti üle 10 aasta uuendamata. Funktsioonid hakkasid aeglustuma ja ei olnud mõtet ehitada täiendavaid arendusi sinna peale, sest tarkvara enam ei ühildunud uute programmidega, rääkis Kallasmaa.
Paljud Eesti keskmised ja suuremad ettevõtted ja organisatsioonid said alguse 90ndatel või 2000ndate alguses. “15–20 aasta jooksul on see kasv olnud piisav selleks, et lapitekina ehitatud lahendused hakkavad kärisema või ei toeta üldse enam tänaseid protsesse ja vajadusi,” kinnitas ka Itera esindaja. “See on ka üks peamine põhjus, miks ettevõtted hakkavad laiemalt ringi vaatama.”
Kuula teema kohta pikemalt podcasti’ist:
Enimloetud
1
5
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Viimased uudised
“Tippkohtumise” saates edukas ettevõtja Reet Roos
Mitmed aktsiad näitavad siiski langust
“Tippkohtumise” saates edukas ettevõtja Reet Roos
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele