Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soss-seppi leidub ka kindlustus­turul

    Kindlustusmaaklerite liidu juhatuse esimees Kaido Tropp ütles, et maakleril on jõudu läbi rääkida parimad tingimused ja hind. Foto: Andres Haabu, Äripäev

    Kindlustusmaakleril peaks olema jõudu ja kogemust läbi rääkida kliendi jaoks sobivaima kindlustuse tingimused ja hind.

    Paraku on nõrku tegijaid igas valdkonnas, nii ka kindlustusturul, ja lõppvastutus, et kindlustuskate on piisav, lasub kliendil endal.
    Äripäeva portaali kinnisvarauudised.ee korraldatud kindlustuskonverentsil arutasid suurklient ning kindlustusseltside ja kindlustusmaaklerite esindaja selle üle, kas kindlustuskaitset on mõistlik osta otse kindlustusseltsist või tasuks selle saamiseks kasutada kindlustusmaakleri abi.
    Omniva finantsarendusjuhi Argo Serveti sõnul tasub hinnata, kas ettevõttes on piisavalt pädev inimene, kes suudaks kindlustusvaldkonnas kompetentne olla. “Meilt küsitakse pidevalt, kas saaksime ilma maaklerita hakkama. Minul, kes ma tegelen olude kokkusattumusel juba seitse aastat oma ettevõttes kindlustusteemaga, see pädevus puudub,” tunnistas Servet. “Seega on teema, kas kasutada maakleri abi või mitte, minu jaoks ammendatud,” lisas ta.
    Kindlustusmaaklerite liidu juhatuse esimehe Kaido Tropi sõnul taandub küsimus sellele, kas inimene oskab kõike ise teha. “Lihtsustatult öeldes võib küsida, kas parandame ise hambaid, remondime autot või esindame ennast kohtus,” märkis ta. “Kindlasti on inimesi, kes kõike seda oskavad, kuid alati on mõistlik ka eksperti kasutada, ükskõik, kas ekspert on kindlustusseltsist või maakler.”
    Tropp tõi kindlustusmaakleri teenuse kasutamise vajalikkuse kohta järgneva näite. “Seda saab võrrelda väikese karbiga. Kui teie kindlustussoovid ja pakutav hind langevad kokku, saate oma kindlustusseltsiga kiiresti ja kindlalt kokkuleppele,” märkis ta. “Aga mis siis, kui soovid ei mahu karpi? Maakleril on jõudu ja kogemust läbi rääkida kindlustuse tingimused ja hind, sellest tekibki kliendile lisaväärtus.”

    Kas kindlustamisel on olulisem kindlustuse hind, kindlustuskate või kindlustusseltsi maine?

    Argo Servet, Omniva finantsarendusjuht: Paraku jääb esimesele kohale siiski hind. Kindlustusseltsi maine on muidugi ka oluline, aga hanke puhul ei saa me seda kasutada. Riigi osalusega äriühingutel, nagu Omniva, on selles suhtes käed seotud.

    Kaido Tropp, Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu juhatuse esimees: Esikohal on kindlustuskate, seejärel seltsi maine ja viimaseks kindlustuse hind. Paraku on maakler kliendi esindaja ja sageli ütleb klient, et esimesed kaks teda ei huvita.

    Mart Jesse, Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees: Ühte kindlustamises olulist aspekti teise ees pjedestaalile panna on võimatu. Inimesed vaatavad kindlustamisel eelkõige ikkagi hinna ja kvaliteedi suhet. Hind peab vastama teenuse sisule.

    Hind pole kõige olulisem
    Tropi sõnul on kindlustusteenuste hind viimastel aastatel kukkunud ja kindlustusvõtjal võib olla keeruline omal käel turul orienteeruda.
    Maaklerit tasub kasutada, et saada hinnainfot ja oma riskidele piisavat katet. “Maakleri kasutamine viib kliendi kõige soodsama hinna juurde ehk annab võimaluse minna hinnaturule. Kindlustusselts võib küll teha 5 protsendi võrra odavama pakkumise kui eelmisel aastal, aga võib-olla ei ole kindlustuse hind odavnenud mitte 5 protsenti, vaid hoopis 20?” küsis ta hüpoteetiliselt.
    Tropi sõnul ei sõltu kindlustusmaakleri kasutamine ettevõtte profiilist – sajast Eesti suuremast ettevõttest kasutavad pea kõik kindlustusmaakleri teenuseid.
    Kindlustusseltside liidu juhatuse esi­mehe Mart Jesse sõnul leiab klient sobivaima kindlustuslahenduse, kui teda nõustab nii kindlustusselts kui ka -maakler. “Maaklerit ja kindlustusandjat võrrelda on sama, mis võrrelda õunu ja apelsine. Sellist asja ei olegi olemas, et ühed on paremad kunded maaklerile ja teised kindlustusseltsile,” märkis Jesse.
    Soss-seppi leidub ka kindlustusturul
    Jesse sõnul on paraku nõrku tegijaid igas valdkonnas. “Soss-seppi on isegi advokaatide seas, sellest ei pääse ka kindlustusvaldkond,” märkis ta. Lõppvastutus, kas kindlustuskate on piisav, lasub tema sõnul siiski kliendil endal, kes peab hindama oma riske ja vara ning neid kindlustajatele kirjeldama.
    Klient võiks Jesse sõnul kindlustaja valimisel lähtuda ka sellest, kas kindlustusselts on kindlustusseltside liidu liige või mitte. Liikmelisus annab garantii, et probleemide korral on olemas lepitusorgan, mille poole pöörduda.
    Jesse sõnul kiputakse kindlustusteenusest rääkides enam rõhutama hinda, aga tegelikult on oluline, et klient saaks oma vajadustele vastava teenuse.“Kui kindlustatud varaga peaks midagi juhtuma, siis vaadatakse teenuse sisu, mitte hinda. Kindlustusteenuse hind on seega  teise­järguline, ehkki loomulikult oluline faktor,” nentis ka Servet.

    Mida jälgida kindlustusmaakleri valikul?

    Tegutsemisõigust omavad kindlustusmaaklerid ja nende filiaalid on toodud finantsinspektsiooni kodulehel.

    Maaklerettevõtte läbipaistvus. Kui palju ja missugust informatsiooni on võimalik kindlustusmaakleri kohta avalikult saada.

    Maaklerettevõtte kogemused ja kompetents valdkonnas. Tähtis on ka asjaolu, kas tegemist on vastloodud ettevõttega või turul juba pikemalt tegutsenud maaklerettevõttega.

    Maaklerettevõtte jätkusuutlikkus. Võimalusel majandus­tulemuste analüüs.

    Vastutuskindlustuse olemasolu. On täiesti loomulik, et maaklerettevõtte valikul palutakse maakleril esitada ka vastutuskindlustuse poliisi olmeasolu tõendav sertifikaat või kinnitus.

    Mida teeb kindlustusmaakler?

    Kindlustustegevuse seadus näeb ette, et kindlustusmaakler tegutseb kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusvõtja huvides.

    Kindlustusmaakler teeb kindlaks kindlustusvõtja kindlustus­huvi ja -vajaduse ja küsib sellest lähtuvad kindlustuspakkumised erinevatelt kindlustusseltsidelt.

    Seejärel esitab kindlustusmaakler kindlustusvõtjale ülevaate saadud pakkumistest ning soovitab, milline pakkumine vastab kõige rohkem tema kindlustushuvile.

    Kindlustusmaakler selgitab kindlustuspakkumiste erinevusi ja põhjendab oma soovitust.

    Lisaks selgitab kindlustusvõtjale kindlustuslepingu tingimusi, sealhulgas kindlustuskaitseid, välistusi, kindlustusvõtja kohustusi, hüvitamispõhimõtteid ning kindlustusmaksete ja lisamaksete suurust ja erinevusi ning vastab küsimustele.

    Kindlustusvõtjal on võimalus valida välja sobiv kindlustusleping ja kindlustusmaakler aitab teda selle vormistamisel. Kui kindlustusajal tekib kindlustusvõtjal kindlustuslepingu kohta küsimusi, saab ta pöörduda kindlustusmaakleri poole.

    Kindlustusmaakler toetab kindlustusvõtjat kahjujuhtumi korral ja aitab kindlustusvõtjal suhelda kindlustusseltsiga.

    Allikas: Kindlustusmaaklerite Liit

    Kas kindlustuskahju hüvitatakse käibemaksuga või ilma?
    Et probleeme käibemaksuga vähendada, tuleb juba lepingu sõlmimisel kokku leppida, kas kahju hüvitatakse koos käibemaksuga või ilma. See peaks ka poliisil kirjas olema.
    Kindlustusseltside liidu juristi Jüri Aava sõnul tuleb kindlustusjuhtumite puhul silmas pidada nende seost käibemaksuga.
    Aava sõnul kerkis kindlustuskahjude hüvitamisel käibemaksu probleem 2010. aastal. 2009. aasta lõpus leidis Tallinna ringkonnakohus, et kui hävinud või kahjustatud objekti remondi tellib kannatanu ise, on tal õigus sisendkäibemaksu maha arvamiseks.
    “Kindlustusandjad järeldasid sellest, et käibemaks ei ole kahju osa, ning kuna kannatanul on üldjuriidilistest põhimõtetest tulenev kohustus kahju vähendada, võib kindlustusandja käibemaksukohustuslasest isikule kahju hüvitada ilma käibemaksuta,” rääkis Aava.  
    Kahju hüvitamise eesmärk on isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane sellele, milles ta oleks olnud, kui kahju poleks tekkinud. Asja kahjustamise korral hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid. Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekkimise tagajärjel. Kahjuhüvitist vähendatakse, kui kannatanu jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud ja isikult võis seda toimingut mõistlikult oodata.
    Vabatahtliku kindlustuse puhul tuleb kahju hüvitada koos käibemaksuga, kui kannatanu on füüsiline isik või juriidiline isik, kes pole käibemaksukohustuslane. Ilma käibemaksuta võib hüvitamine tulla kõne alla üksnes käibemaksukohustuslasest kannatanu puhul.
    “Et probleeme käibemaksuga vähendada, tuleb juba lepingu sõlmimisel kokku leppida, kas kahju hüvitatakse koos käibemaksuga või ilma. See peaks ka poliisil kirjas olema,” andis Aava nõu. Tema sõnul ei piisa, kui ilma käibemaksuta hüvitamine on peidetud kindlustusandja üldtingimustesse, käibemaksukohustuslasel on ikkagi õigus nõuda kahju hüvitamist koos käibemaksuga.
    Aava tõi näiteks 2012. aasta riigikohtu otsuse, mis käsitles juhtumit põleva hoonega. “Kindlustusjuhtumi toimumise korral peaks kehtima eeldus, et kindlustusvõtja taastab hävinud ehitise. Taastamistööde puhul tuleb tasuda käibemaks,” tsiteeris Aava otsust. “Siiski jättis riigikohus ühe augu,” lisas Aava. “Nimelt, kui kannatanu ei asu oma vara mõistliku aja jooksul taastama, võib kindlustusandja esitada tagasinõude alusetu rikastumise sätete alusel.”
    Autor: Eva Kiisler, toimetaja
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.