Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nordea maine vangub

    Juhtkiri

    Ehk on Nordeal Postimehe hiljutisest tragikomöödiast üht-teist kõrva taha panna, märgib Äripäev panka tabanud juhtimiskriisi kohta juhtkirjas.

    Paari kuu eest Aivar Rehe lahkumise puhul Danske Bankist kirjutas Äripäev, et lõppemas on ajastu, mil pangajuht oli arvamusliider. Märkisime, et Danske uus juht Ivar Pae on tundmatu nimi, samuti Riho Undi asemel SEBd juhtiv Allan Parik ja Nordea uus juht Petri Nikkilä. Äripäeva eilse kaaneloo kaudu on Nikkilä nimi nüüd Eestis tuntud: paraku negatiivses kontekstis.
    Petri Nikkilä tulekuga alanud, nüüdseks avalikkuse ette ulatunud probleemid kahjustavad ühemõtteliselt panga mainet. Seestpoolt kääriv organisatsioon kaotab reeglina tulemuslikkust. Varem või hiljem kajastuvad ettevõttesisesed pinged kliendisuhetes ning lõpuks arusaadavalt ka tegevuse tulemustes.
    Äripäev kajastas eilses kaaneloos töövaidluskomisjoni jõudnud tüli, kus vastamisi olid Nordea pank ja Nordea suurkliendihaldur Hannes Veskimäe. Veskimäel läks jalgealune Nordeas tuliseks siis, kui tema juhtimisel alustas tegevust ametiühing. Selle loomise vajadus omakorda tekkis nimelt Nikkilä saabumise järel, kui töökultuur ja suhtumine töötajatesse paljude Äripäevaga suhelnud nordealaste hinnangul oluliselt halvenes.Veskimäe kinnituse kohaselt ei tulenenud organisatsioonikultuuri muutus mitte üksnes Nikkiläst: tema taha joondus teisigi juhtival positsioonil isikuid.
    Juht vaikis
    Tõsiasi, et Nikkilä keeldus Äripäevale tekkinud probleeme kommenteerimast, on toimetuse hinnangul halb märk. Vähemasti kaudselt kinnitab see, et tal on oma osa ettevõtte sisekliima halvenemises. Kui tema ja kogu tippjuhtkonna poolt oleks kõik ilus ja korrektne, siis pole ühtegi põhjust keelduda sel teemal sõna võtmast. Suhtlemine põhimõtteliselt ainult pressiesindaja vahendusel on tippjuhi nõrkuse märk.
    Töövaidluskomisjonile esitatud materjal Nordea Eesti juhatuse käitumise kohta on jahmatav. Väidetavalt on juhatus piiranud töötajate ühinemisvabadust, usaldusisiku ja töötajate koosolekute pidamise õigust ning usaldus­isiku põhiseaduslikku sõnavabadusõigust. Viimasega on kaasas käinud ähvardus lõpetada tööleping, kui meediale edastatav sõnum ei sobi Nordea juhatusele. Juhatus on inspektsioonile esitatud materjali kohaselt ka keeldunud andmast usaldusisikule töötajate kohta käivat infot ning keeldunud panga ja ametiühingute koosolekuid adekvaatselt protokollimast.
    Ametiühingud kui Põhjamaade normaalsus
    Lisaks sellele, et ametiühingul takistati koosolekute pidamist, keelati kasutada siseveebi ja usaldusisik Veskimäel keelati meediaga suhelda, sai Veskimäe enda sõnul otseselt ülemuselt infot, et teda on plaanis viia teisele töökohale, sest ametiühinguga tegelemise pärast ei sobivat ta suurklientidega suhtlema.
    Selline suhtumine on seda hämmastavam, et Põhjamaade kultuuriruumis tegutsevale Nordeale peaks koostöö ametiühingutega olema n-ö harilik vereringe osa. Riikides, kus Nordea tegutseb, on tugevad ametiühingud, seega peaks peakontorist Eestisse saabunud juht eeldamisi ametiühinguid normaalsuseks pidama. Eestis on ametiühinguliikumine pigem nõrk ja tekib enamasti reaktsioonina probleemidele organisatsioonis. See ei saa aga olla Nordea tippjuhtkonna tekitatud olukorra õigustus.
    Hardo Pajula ühepäevaseks jäänud karjäär Postimehe peatoimetajana andis huvitava õppetunni. Omanik, kes juhte määrates organisatsiooni ei kuula, seisab paratamatult lõpuks lõhkise küna ees. Ehk on Nordealgi Postimehe hiljutisest tragikomöödiast üht-teist kõrva taha panna.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.