Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töötaja sõdib Kanajevi ettevõttega

    Transiidikeskuse ASi omanik Anatoli Kanajev.Foto: Andres Haabu

    Eesti ühele esirikkurile Anatoli Kanajevile kuuluvas Transiidikeskuses on mäss jõudnud kohtupinki – vallandatud töötaja soovib tööd tagasi, kuid endine tööandja ei taha temast kuuldagi.

    Eile pidasid kohtulahingut Eesti ühele rikkamale mehele Anatoli Kanajevile kuuluv ettevõte ja selle vallandatud töötaja, ametiühingute usaldusisik Sergei Mastepan. Vaidlused, tunnistajad, videosalvestised – kohtuistung kestis kokku üle nelja tunni.

    Transiidikeskuse omanik Anatoli Kanajev on Äripäeva Rikaste TOPis 17. kohal vara väärtusega 88,5 miljonit eurot.

    Mastepan soovib tagasi saada oma töökohta ja saamata jäänud töötasu 7000 euro ulatuses. Transiidikeskuse advokaadid rõhutasid aga, et ei saa Mastepani tööle ennistada, isegi kui kohus peaks nii otsustama.
    Transiidikeskus: "Me ei taha teda tagasi"
    Transiidikeskuse ASi juhatuse liige Erik Laidvee ütles, et nemad Mastepani tagasi ei taha ja talle jääb ka selgusetuks, miks Mastepan nii väga naasta soovib.
    "Meie teda tööle tagasi ei soovi, oleme seda selgelt väljendanud. Ei oskagi muud öelda. Miks ta nii halba firmasse tagasi tahab tulla, nagu ta räägib? Miks ta tahab nii ohtlikku firmasse tagasi tulla?“ oli Laidvee telefonis tõre. Nimelt on Mastepan viidanud, et ettevõttes ei täideta korralikult ohutunõudeid.
    Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu esimees Jüri Lember märkis, et eelistungil püüti leida võimalusi kompromissiks, mis oleksid sisaldanud hüvitist Mastepanile. "Õnneks on Transiidikeskuse ASi töötajate valitud ametiühingu usaldusisik üsna sirgejooneline sell, kes on öelnud, et küsimus pole rahas, vaid põhimõtetes. Inimesed on teda usaldanud ja ta ei soovi nende usaldust petta,“ ütles Lember. Tema sõnul ei taha Mastepan vahetada kolleegide austust ja lugupidamist peenraha vastu.
    Miks vaieldakse?
    Vaidlus sai alguse, kui Äripäeva sõsarleht Delovõje Vedomosti avaldas möödunud aasta 6. mail intervjuu Transiidikeskuse töötaja ja ametiühingute usaldusisiku Sergei Mastepaniga, kes kirjeldas töötingimusi ja elu Transiidikeskuses. Näiteks rääkis ta, et juba kolm aastat on lubatud töötajatel töötasu tõsta, aga seda ei paista ikka kuskilt.
    Päev pärast intervjuud sai Mastepan tööandjalt kirjaliku hoiatuse – selle eest, et sisenes tööle valest väravast. Sellele järgnes teine hoiatus selle eest, et ta riivas masinaga plastmassist liikluskorraldusvahendit. Toona Äripäevaga rääkinud Jüri Lember ütles, et need nn piirdeid on riivanud teisedki ettevõtte töötajad korduvalt ja just seepärast ongi need tehtud plastikust. Lember vihjas, et ettevõte otsis Mastepani vastu teadlikult vallandamise põhjust.
    Kolmanda hoiatuse sai Mastepan selle eest, et ühel hetkel oli ta võtnud koristustööde ajal peast kiivri, mis Lemberi sõnul oli aga hoopis peast maha kukkunud, sest sel polnud rihma. Lember ütles, et Mastepan lasti lahti selle eest, et osales ametiühingute seaduslikul piketil. "Et ta inimeste ees avalikult rääkis sellest, mis olukord ettevõttes on,“ selgitas Lember toona. Transiidikeskus lükkas aga need väited ümber.
    Tegelikult on Sergei Mastepanil taskus tööinspektsiooni tähelepanek, mis tehti kontrollakti näol, et Transiidikeskuse juhatus rikkus tema õigusi ametiühingus tegutseda, võimaldamata talle aega selleks tööks. 
    Kohtus läks tuliseks
    Eile kohtus rõhutasid Mastepani advokaadid Rando Antsmäe ja Siiri Schneider, et Transiidikeskuse AS vallandas töötajate usaldusisiku teadlikult, konkreetseid põhjuseid omamata. Transiidikeskuse esindajad, advokaadid Allar Aru ja Tauno Tark nentisid aga, et töösuhe lõpetati tööalaste rikkumiste, mitte ametiühingulise tegevuse tõttu.
    Tunnistajad eile Transiidikeskuse ASi kohtuistungi ukse taga oma hetke ootamas.Foto: Andres Haabu

    Veel üks vaidlus usaldusisikuga

    Nordea pank ja panga töötajate usaldusisik Hannes Veskimäe sõlmisid hiljuti kohtuvälise kokkuleppe. 

    Nordea ametiühingute usaldusisiku Hannes Veskimäe nimi kerkis meediapilti siis, kui ta võttis sõna meeste ja naiste palgalõhe vähendamise teemal finantssektoris tervikuna. Temast sai Nordea panga ametiühingute eestvedaja ja usaldusisik. Veskimäe ja mitu Äripäevaga rääkinud anonüümsust palunud Nordea panga töötajat väitsid toona, et pärast seda hakkas pank Veskimäed diskrimineerima, ka töötulemustele hakati etteheiteid tegema.

    Veskimäe ei saanud enda sõnul pangas vabalt ametiühingutegevust arendada ja oli „ülevalt poolt“ kõrgendatud tähelepanu all. Veskimäe kaebas diskrimineerimise töövaidluskomisjoni. Komisjon tuvastaski diskrimineerimise ja palus pangal see lõpetada. Selle asemel otsustas pank Veskimäe vallandada, mille Veskimäe otsustas samuti töövaidluskomisjoni kaevata.

    Tänavu jaanuaris otsustas komisjon, et vallandamine on õigustühine. Samuti paluti Veskimäe diskrimineerimine lõpetada. Pank vaidlustas mõlemad komisjoni otsused, mis viitas toona vaid ühele – tuleb kohtulahing. Kuid siis läks Veskimäe pangaga kohtuvälisele kokkuleppele. Sellega kaotasid töövaidluskomisjoni otsused õigusliku tähenduse.

    Mõlema poole esindajad läksid tuliselt vaidlema selle üle, kas ja millal sai Transiidikeskus teada, et Mastepan on valitud usaldusisikuks ja kas nad ka tunnistasid seda. Transiidikeskuse juristid heitsid endisele töötajale ette tööandja maja ees piketeerimist, valeväidete esitamist ja ettevõtte maine kahjustamist.
    Vallandatud töötaja Mastepani advokaadid rõhutasid, et Mastepan kui töötajate esindaja pidigi ettevõtte peale kriitilise pilguga vaatama ja teda ei peaks selle eest karistama.
    Mastepani advokaat Siiri Schneider meenutas kohtus, kuidas tööinspektsioon avastas, et Transiidikeskuse ASi juhatuse liige Erik Laidvee ei andnud ametiühingute usaldusisikule Mastepanile seaduses ettenähtud aega oma ülesannete täitmiseks.  2015. aasta septembris alustati tema sõnul selle rikkumise asjus uurimist.
    Siiri Schneider rääkis istungil sellest, et 2015. aasta septembris alustati tööinspektsiooni poolt menetlust seoses sellega, et Transiidikeskuse AS ei taganud ametiühingu usaldusisikule Mastepanile usaldusisiku ülesannete täitmiseks ettenähtud aega, kuid tööinspektsiooni menetlus lõpetati pärast seda, kui Mastepaniga oli tööleping lõpetatud. Usaldusisikut siis enam tööl ei olnud ja tööinspektsioon siis usaldusisiku ülesannete täitmiseks ettenähtud aja tagamist puudutavat menetlust ei jätkanud. Advokaatide arutelust kohtus käis korduvalt läbi ka Erik Laidvee 
    Kui Laidvee kuulis eile Äripäeva ajakirjaniku küsimust tööinspektsiooni avastatud rikkumise ja selle täpsema uurimise kohta katkestas ta kõne. Ka hiljem ei vastanud ta enam telefonile.
    Mullu oktoobris protestisid Transiidikeskuse töötajad Tornimäel.Foto: Andres Haabu
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Börsihaid alustavad karuturul jahti 5000 eurole
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.