Valesti ehitatud saun on probleem kogu kortermajale

Kindlasti tuleb tagada korralik ventilatsioon ning niiskuskindlus, vastasel juhul tekitab saun probleeme kogu kortermajale, kirjutab 14. oktoobri Äripäev ehituse rubriigis.

Saunamaailma ehitusosakonna juhataja Mihhail Grossi sõnul tuleb korterelamus sauna ehitades kindlasti arvestada enamaga kui eramaja puhul. "Vastasel juhul võivad hilisemad vead mõjutada mitte ainult ühte korterit, vaid ka naabreid," rõhutas Gross. Ta lisas, et esmalt tuleb tellida projekt. "Selleks vaatame kohapeal ruumi üle, uurime ventilatsioonivõimalusi ja kõike muud, mis vajalik," selgitas Gross ja lisas, et kuna korteris pole ruum esialgselt saunaks planeeritud, tuleb teha rohkem eeltööd - kõik üle vaadata ja kontrollida ning kirja panna.

Saunu ehitava ettevõtte OÜ Saunapoint juhi Mario Raja sõnul tuleb korteri või keldri ruumiplaani muutmise kohta saada kohalikust omavalitsusest kirjalik nõusolek. "Tegemist pole tüütu bürokraatiaga juhul, kui tööde või ideede kohta on olemas lihtne joonis ja seletuskiri," kinnitas ta. "Abi saamiseks tasub pöörduda projekteerija poole, kes kerge vaevaga joonised ümber teeb ja need ka allkirjastab," soovitas ta.

Raja sõnul eraldub leili viskamisega õhku suurel hulgal vett, mis kipub kogunema imavatesse materjalidesse, nagu puit, kips ja teised viimistlusmaterjalid. "Niiskus tuleb hoonest välja sundida," selgitas ta. Selleks tuleks ehitada elektriline sundventilatsioon ning eraldada leiliruum muust konstruktsioonist niiskust tõkestavate materjalidega, nagu näieks fooliumpaber või spetsiaalne sauna isolatsioonplaat.

OÜ Ehituse Puidutööd juhatuse liikme Eero Eesmaa sõnul tuleb ruumi planeerida kindlasti  ventilatsioon, kuna saunas on tähtis õhuringlus – peale peab tulema värsket õhku. "Keris põletab hapnikku ja ilma lisanduva õhuta tekib lämbumistunne," märkis ta.

Et värske õhk saaks peale tulla, peab olema ka õhu väljatõmme. Eesmaa sõnul peaks väljatõmme asetsema kerise diagonaalnurgas. "Hea on, kui sissepuhe oleks kerise kohal, umbes 50 cm kivide pealispinnast, kuid see võib tulla ka sauna ukse alt, kui leiliruumi eesruumis on värske õhu sissepuhe," selgitas ta. 

Valmissaunadele ning statsionaarsetele leiliruumidele kehtivad Raja sõnul samad nõudmised, kuna olemuselt on tegemist sama liiki ruumidega, erinevus on selles, et ühe sauna saab teisest kiiremini püsti panna.

Keris ei tohi elekrtrisüsteemi üle kooramata

Grossi sõnul peab saun olema kindlasti korralikult isoleeritud ning niiskuskindel ja see ei tohi elektrisüsteeme üle koormata. "Õhu liikumine peab olema kindlasti tagatud," pani ta saunaehitajatele südamele. "Sellisel juhul ei hakka saun kedagi segama ning töötab nagu vaja."

Grossi kogemusel on sagedane viga, mida ehitamisel tehakse, elektrisüsteemi ja kerise võimsuse valesti arvestamine. "Tavatarbija ei tea sageli kuigi palju tehnilistest asjadest ning seepärast tuleb kindlasti spetsialistiga konsulteerida," tõdes ta.

Eesmaa sõnul on korterisaun enamasti elektrikerisega, puuküttega saunades on nõuded – ohutute kauguste, korstna läbiviikude jne – kohta hoopis rangemad.

Elektrikerise korral peab jälgima, et jätkuks voolutugevust. Veel peaks tema sõnul jälgima, et sauna isolatsioon oleks piisav – nii seinas kui ka laes peaks olema 100 millimeetrit villa. Probleem pole Eesmaa sõnul mitte selles, et saun jääks külmaks, vaid vastupidi, saunaga külgnevad ruumid või nende seinad võivad kuumaks minna – on juhtunud, et kõrvalruumi sein on liigse kuumuse tõttu näiteks värvi muutnud.

Niiskuskindlusega erilisi probleeme tekkida ei tohiks, lisas Eesmaa. "Kui põrandaplaatija ja sauna ehitaja on oma töö korralikult teinud, siis on kõik normis," märkis ta. "See tähendab, et plaatija on teinud korralikult põrandale hüdroisolatsiooni ja pööranud selle ka 150 millimeetrit seinale. Konstruktsioon tuleb katta korralikult aurutõkke alumiiniumpaberiga ning teipida see üleskeeratud põrandaplaadile," kirjeldas ta.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor