Kadri Põlendik • 26. oktoober 2015 • 8 min
Jaga lugu:

Arengufondi juht õigustab fondi vajalikkust

Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa leiab, et Eestis peaks olema organisatsioon, mis keskendub idufirmadesse investeerimisele.  Foto: Andras Kralla

Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa leiab, et fondi tükeldamise asemel tuleks vaadata kõigi ettevõtlust toetavate asutuste tegevusi ja tõmmata kokku neid kohti, kus üksteist dubleeritakse.

Arengufond vajab muutusi

Majanduskomisjon kuulas tänasel istungil Arengufondi nõukogu liikme Maris Lauri ülevaadet Arengufondist ja otsis lahendusi, kuidas fondi tegevus peaks jätkuma.

Leiti, et Arengufondi tegevus praegusel kujul jätkuda ei saa ja vaja on muutusi.

Komisjon otsustas pöörduda fraktsioonide ja valitsuse poole, et kaaluda Arengufondi investeerimisportfelli üleandmist KredExile ja Startup Estonia üleandmist EASile.

Arengufond ei pea koostama ministeeriumidele arengukavu ning arutleti ka, kas ja kuidas võiks käia Eesti pikaajalise arengu seire. 

Puudusena nimetas Lauri nõrka seost fondi investeeringute ja seire suuna vahel.

Arengufondi investeeringutega seonduv on Lauri hinnangul üldjoontes edukas, kuid tulenevalt nende tihedast seotusest teiste riiklike ettevõtluse tugimeetmetega, peaks fondi investeerimisüksus loogiliselt paiknema mitte riigikogu, vaid näiteks ettevõtlusministri alluvuses.

Seireüksuse paiknemise võimalike kohtadena nimetati Arengufondi ennast, riigikantseleid, ministeeriumite eri üksusi, riigikogu kantseleid, EASi ja teaduste akadeemiat.

Arengufond on riigikogu asutatud avalik-õiguslik organisatsioon, mis tegutseb Arengufondi seaduse alusel alates 2007. aastast.

Konsa peab silmas eelkõige Kredexit ja EASi, mille alla jaotuksid Arengufondi tegevused, kui riigikogu majanduskomisjoni tänane ettepanek fond laiali saata peaks realiseeruma. Nimelt otsustas komisjon pöörduda fraktsioonide ja valitsuse poole, et kaaluda Arengufondi investeerimisportfelli üleandmist KredExile ja Startup Estonia üleandmist EASile.

Konsa leiab aga, et erinevate asutuste tegevusi peaks vaatama tervikuna, mitte hakkama paikama ühte auku. „Ühekordne tükeldamine on selline, et paneme väiksele augule plaastri peale, aga põhiprobleem Eestis jääb lahendamata. Võib ka plaastri peale panna ja lühiajaliselt tundubki, et kõik on hästi,“ ütles Konsa intervjuus Äripäevale.

Mis Te arvate majanduskomisjonist tulnud infost? Kas nende kriitika on õigustatud ja ettepanekud head?

Tegelikult majanduskomisjon kiitis meid selle eest, mis puudutab meie investeerimistegevust. Arengufond on ainus organistatsioon, kes investeerib uutesse julgetesse ärimudelitesse ja aitab sellega majanduse uuendamisele kaasa. Meil on sellest üsna unikaalne kogemus. Me ei menetle ühtegi toetust, vaid peame igast ärist täpselt aru saama, sest see on osa meie tegevusega kaasnevast riskist. 

Me usume, et majandus vajab pidevalt uusi ideid. Küsimus on selles, et me peame veel rohkem pingutama selleks, et neid ideid Eestis tekiks. Et keskkond soosiks nende ettevõtete siiajäämist. Siinkohal tuletaks meelde, et nii meie portfelli ettevõtetel kui ka start-up'ides tervikuna on makstav keskmine palk kaks korda suurem kui Eestis keskmiselt. Need töökohad, mis start-up'ide kaudu tekivad, on väga väärtuslikud.

Mis puudutab kriitikat seire teemal, siis ma arvan, et see ongi raske küsimus tervikuna Eestis. Millised on need suured eesmärgid? Ma usun, et meie pakutav ekspertteadmine peaks tulevikus ka rohkem keskenduma sellele, mida me õpime investeerimistegevuse ja start-up'ide aitamise kaudu, mitte niivõrd sellele, et me tegeleksime poliitikate väljatöötamisega. Selles ma olen Maris Lauri seisukohtadega nõus.

Eestis vajaks majanduse uuendamine palju suuremat tähelepanu. Erinevad toetused ja tegevused on laiali killustatud, kogu innovatsioonialane tegevus on killustunud. Arengufondi või investeerimistegevuse viimisega KredExi alla me märkimisväärselt kokku ei hoiaks. Selleks, et riigi tehtavad investeeringud oleks tulemuslikud, tuleks üle vaadata EASi, Teadusagentuuri, KredExi ja Arengufondi all olevad tegevused ja pigem innovatsioonialane tegevus koondada ühte organisatsiooni, kes oleks uue majanduse ekspert.

Startup Estonia

Eesti idufirmade tugiüksus, mis tegutseb Arengufondi juures.

Seisab hea selle eest, et Eesti muutuks 2020. aastaks üheks juhtivaks start-up-keskuseks Euroopas ning pakuks start-up'idele terviklikku ja toimivat arengukeskkonda.

Programmi rahastatakse Euroopa Regionaalfondi vahenditest.

Suunatud potentsiaalsetele ja tegutsevatele idufirmadele – globaalse potentsiaaliga ettevõtetele, mille asutajate eesmärk on luua toode või teenus, mis muudaks väljakujunenud majandusvaldkondade toimimispõhimõtteid, mille kasv ületaks kiiresti riigipiirid ja mis oleks sünnist peale suunatud üleilmsele turule.

Ühendab kõiki Eesti start-up-ökosüsteemi osalisi, kelle hulka kuuluvad lisaks potentsiaalsete idufirmade asutajatele ka idufirmade arengut toetavad organisatsioonid ja võimalikud investorid.

Allikas: Arengufond

Arengufondi ei peaks puutuma, aga peaks vaatama, et ei oleks dubleerivaid tegevusi teiste organisatsioonidega?

Absoluutselt, jah. Arengufondi peaks ka puutuma, aga probleemile ei peaks vaatama nii, et mida teha Arengufondiga, vaid kuidas peaks riik aitama kaasa sellele, et majandus uueneks.

Kas see ei võiks kujuneda iseenesest, erasektoris? Miks peab riik seda eest vedama?

Meil on kapitali ja kogemus, kuidas luua tootepõhist ettevõtlust ja viia uuenduslikku toodet maailmaturule. Erasektoris seda on, aga väga vähe. Seda peab pidevalt kultiveerima. Seda teevad kõik teised riigid samamoodi. Sa võtad kõige riskantsema osa ja püüad nendel ideedel aidata kasvada elujõuliseks äriks. Sa ei sekku ärisse, vaid aitad kaasa sellele, et tekiks võimalikult palju elujõulisi ideid.

2008. aastal olid praktiliselt kõik idufirmade investeeringud seotud meiega, sest erasektor ei olnud valmis neid riske võtma. Praegu on olukord parem, aga endiselt investeerib erasektor varajsse faasi väga ettevaatlikult. See on kogu maailma probleem.

Praegu ju luuakse fonde ja fondifonde, mis peaksid hakkama varajase faasi investeeringuid tegema. 

Tegelikult on fondide ja fondifondide puhul tööjaotus selgelt paigas. Arengufond näeb, et endiselt peaks investeerima varajasse seemnefaasi. Seal on võimalik klassikaliste finantsinstrumentidega parandada kapitali juurdevoolu, aga meie ei taha lihtsalt pakkuda rohkem raha, vaid aidata ka Eesti investoritel ja ettevõtjatel tõmmata maailmast juurde vajalikku know-how'd, et õppida paremini nendesse ettevõtetesse investeerima. Meie jaoks on kõige tähtsam luua keskkonda.

Kas sellega ei võiks tegeleda mõni muu asutus, kas selleks on vaja Arengufondi? Kas selleks on vaja investeerida riigi raha?

Küsimus on selles, et kompetents on maailmas olemas, aga kuidas me tekitame olukorra, et see tuleks siia ja aitaks Eesti majandusel kasvada. Erasektorile on varajases faasis investeerimine väga kõrge riskiga ja pika tasuvusajaga. Meie eesmärk on tõmmata Eestisse, hoida siin kinni ja aidata kasvada headel ideedel, tekitada neil seos Eestiga.

Mida saab Arengufond sellist teha, mida ükski teine asutus teha ei saa?

Eestis mitte keegi teine idufirmade aitamisega ei tegelegi. Avaliku sektori poolt sellist organisatsiooni ei ole.

Kas investeerimistegevus on KredExi all või EASi all või eraldi Arengufondi all, see ei olegi niivõrd kriitiline. Minu arust on probleem selles, kes millist ülesannet täidab. KredExi ülesanne on toetada majandust laiemalt, toetada n-ö traditsioonilise majanduse ettevõtteid. Meie ülesanne on läbi ajaloo olnud spetsialiseeruda uutele ettevõtetele. See on teistsugune teadmine, teistsugune mõtteviis, kuidas sa valid neid ettevõtteid. 

Kui majanduskomisjoni tänane idee realiseerub, kas siis keegi enam Eestis uue majandusega ei tegeleks?

Mina tahaks väita, et peaks olema eraldiseisev organisatsioon, kes uue majandusega tegeleb.

Aga kui Arengufondi pole, siis sellega keegi enam ei tegele?

Siis ta on umbmääraselt natuke kõigi asutuste ülesanne.

Mis oleks siis lahendus? Kuidas peaks edasi minema?

Ma usun, et tuleks võtta ette nii EASi, KredExi kui ka Arengufondi ja võib-olla ka töötukassa rollid ja vaadata neid tervikuna. Näiteks me koolitame töötajaid töötukassas ja EASis. Riik võidaks palju rohkem sellest, kui me keskenduksime sellele, kuidas tervikuna see probleem lahendada. Küll siis saab selgeks, kas Arengufondi tasub likvideerida või ei tasu.

Mida võiks seal teistmoodi teha?

Näiteks inimeste õpetamine ja arendamine, elukestev õpe võiks olla koondatud ühe organisatsiooni juurde. Seal ei ole vahet, kas sa oled täna töötu või homme töötu. Ei ole vahet, kas sa tegeled praeguse töötaja ümberõpetamisega või püüad mõnda töötut ümber õpetada. Protsess on täpselt sama. 

Kas Arengufond tuleks rahule jätta?

Minu arust ei tohiks rahule jätta. Meil ei ole paigas see, kuhu tahame Eesti majandusega liikuda. Nii kaua, kui see ei ole paigas, peab küsima Arengufondi ja EASi käest, miks nad olemas on või keda nad teenindavad.

Kas Te ise olete 100% kindel selles, mida te praegu teete ja kuhu liikuda tahate?

Meie jaoks on olnud see suvi väga selgelt see koht, kus peame endalt küsima, miks me üht või teist asja teeme. Ma olen täiesti kindel selles, mis puudutab meie lähenemist investeerimisele ja Startup Estoniale. See on väga õige ja väga vajalik tegevus.

Kui teil mõni investeering ei õnnestu, siis saate ju jälle tohutut kriitikat ja taas kerkib küsimus, miks on Arengufondi vaja.

Tegelikult tervikuna oleme investeerimise poolelt pikas perspektiivis väga palju võitnud. Meie fondi väärtus on suurem, kui see kapital, mis meisse pandi. Kuigi meil on ka olnud ebaõnnestunud investeeringuid, ei saa öelda, et sellel ei ole mõtet olnud.

Näiteks United Dogs and Cats, mis meie jaoks oli ebaõnnestunud investeering. Selle pealt on välja kasvanud väga edukas ettevõte Pipedrive. Me võime nüüd küsida, et kui nad ei oleks seda õppetundi saanud, kas Pipedrive oleks sündinud.

Üks meie põhimisssioone on olla avatud ja nõus sellega, et kõik asjad ei pea alati välja tulema. Ka need investeeringud, mis on olnud rahalises mõttes ebaõnnestunud. Tegelt me oleme nende käigus väga palju õppinud, ei ole investeeringut, mille käigus me ei ole õppinud. 

Riigi seisukohast on mõistlikum see, et me teeme kuskile investeeringuid, kui lihtsalt anname välja toetusi. Esiteks on see turulähedasem, käitume rohkem nagu ettevõtja, püüame aru saada, kuidas ettevõtja mõtleb ja teisipidi me ei moonuta selle toetusega turgu. Investeering moonutab vähem turgu kui toetus.

Te räägite palju arutamisest ja toetamisest, aga mis on järgmine asi, mida te reaalselt ära saaksite teha?

Meile on oluline võtta samm-sammult. Esimene samm puudutab Startup Estonia programmi ja uut investeerimisstrateegiat, me tahame selle käivitada, kõik ettevalmistused on tehtud.

Startup Estoni alustas ju juba eelmisel aastal.

Pilootprojektina küll, aga sel aastal oleme selle täishooga käima läinud. Nüüd on küsimus, mis on järgnevad tegevused. Arengufondil on potentsiaali majanduse uuendamisele veel kaasa aidata. Kuidas need toimemehhanismid täpselt võiks olla, selle me peaks kokku leppima. 

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt