Eestis saab Rootsi tasemel palka 45 aasta pärast

Järgmise viie aasta jooksul Eesti Rootsile järele ei jõua, sest selleks tuleks palgad kolmekordistada, ütles Saks täna KUMUs toimunud Rimi majanduskonverentsil „Kuidas kasvatada eestimaalaste sissetulekut?“. Küll aga saab püstitada vahe-eesmärke – tõstes 1000eurost palka igal aastal 2,5%, kulub Rootsi palgatasemele järele jõudmiseks 45 aastat, ütles Saks.

„Mure on selles, et Rootsis tõusevad samuti palgad 2,5% aastas ja kui meie nii aeglase tempoga edasi liigume, sõidavad rootslased meil sama tempoga eest ära. Kui me tegelikult ka tahame Rootsile järele jõuda, peame tegema rohkem,” ütles Saks.

Käibe kasv tuleb palka investeerida

„Kui soovime, et meie töötajad teeniksid näiteks järgmisel perioodil 1000 eurot netopalka, peame sõlmima kokkuleppe, et järgmise käibe kasvu investeerime töötajate palkade kasvatamisse ja oleme nõus, et meie kasumlikkus järgmisel perioodil ei tõuse. Kui palgad on järgi aidatud, siis tuleb kasumi kord. Meie Sangaris oleme valmis nii tegema.”

„Selge on see, et meist kellelgi ei ole vettpidavat plaani, kuidas kohe homme palgakulu kolm korda suurendada. Kuid kui seame selle eesmärgiks ja püstitame 1000 eurost järgmiseks etapiks mitte 1050, vaid 1200 või 1300 ja ei tõsta palkasid mitte kasumi arvel, vaid äri kasvatamise arvel, saame järgmine kord püstitada eesmärgiks 1500 eurot. Rallisõitjad ei õpi ka kruusateel kohe 200ga kihutama, vaid murravad esmalt pead, kuidas 100ga teel püsida.”

Kvaliteet peab hinnas olema

Saks ütles, et ühiskond peaks kvantiteedi asemel kvaliteeti hindama. "Poes käies ei saa vaadata, et ahhaa, see on nii tore särk, see maksab 30 eurot ja see teine siin on väga paha särk, see maksab 80 eurot. See sama võrdlus kehtib ka ilmselt tomatite, maasikate, õlle ja paljude muude toodete kohta. Ärme tee riigihankeid sellest lähtuvalt, et kuidas mõne toote võimalikult odavalt kätte saaks.”

Saks ütles, et rikkad naabrid on püütavad, juhul kui me tõstame kiirust ja tegutseme eesmärgipäraselt. "Sissetulekute kasv sõltub samuti töötajast, kuna töötajad on need, kes ettevõtetele raha teenivad.Ning kui me õpime märkama mitte hinnasilti, vaid toodet, mida selle hinnasildi taga pakutakse, siis läheb elu paremaks.”