Uudised
Sirje Rank
11. november 2015 kell 4:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Britid tahavad piirata rännet EList

Suurbritannia peaminister Savid CameronFoto: Scanpix/Reuters

Kui Euroopa Liit tahab udust Albioni jätkuvalt oma liikmete hulgas näha, peab Suurbritannia saama õiguse piirata sisserännet ka Euroopa Liidu liikmesriikidest.

See on üks brittide neljast põhinõudmisest, mis Suurbritannia peaminister David Cameron eile kirjalikult Euroopa Ülemkogu presidendile Donald Tuskile teele läkitas.

Kolm aastat tagasi lubas Cameron eurovastase Iseseisvuspartei suure populaarsuse surve all brittidele referendumit ELis jätkamise üle, kui ta teiseks ametiajaks tagasi valitakse. Enne seda lubas ta Suurbritanniale Euroopa Liidust välja kaubelda parema kokkuleppe. Eile said need nõudmised lõpuks paberile, mis tähendab kõneluste ametlikku algust.

Sisseränne läheb eriti praeguses pagulaskriisis brittidele korda, ehkki Schengeni välise riigina ei pea Suurbritannia pagulaste ümberjaotuses osalema. Suur sisseränne eriti Ida-Euroopa liikmesriikidest on juba mõnda aega ühiskonnas arutelu teema.

Cameron märgib kirjas, et sisseränne teistest liikmesriikidest on ületanud igasugused prognoosid ja Euroopa Liidu asutaja-isade ettenägemise võime.

Eesti ja Ühendkuningriigi suhted on väga lähedased ja Eesti suhtub ettepanekutesse avatult ja tähelepanuga, ütleb kommentaaris peaminister Taavi Rõivas.
Aluslepingute muutmine ei ole Eesti jaoks tabu. Ettepanekute seas on teemasid, kus meie vaated on väga lähedased, näiteks Euroopa Liidu konkurentsivõime. On teemasid, kus soovid on piiritletud vaid Ühendkuningriigiga nagu soov mitte olla osa euroalast ja Schengenist.Meie hoiak on siiski, kõik erikiiruselise integratsiooni vormid peavad jääma ka välja jääjate jaoks avatuks. Kõige rohkem on arutelusid oodata inimeste vaba liikumise üle, kus loodetavasti on kesktee leidmine võimalik.Detailsemad arutelud alles algavad ja seisukohad kujundame lähiajal.

Nii edasi ei saa

„Neto sisseränne Suurbritanniasse on üle 300 000 inimese aastas. Nii ei saa see jätkuda,“ kirjutas Cameron, märkides, et sisserände piiramiseks kolmandatest riikidest on Suurbritannia juba mitmeid samme astunud. „Vajame võimalust rohkem kontrollida ka saabujate arvu Euroopa Liidu seest.“

Eelkõige loodab Suurbritannia seda saavutada vähendades oma sotsiaalkindlustussüsteemi kuritarvitamist ja selle atraktiivsust, ehkki see ei pruugi sugugi olla peamine magnet, mis teiste liikmesriikide kodanikke Suurbritanniasse meelitab. Cameron tegi kirjas ettepaneku kehtestada nelja-aastane üleminekuaeg, enne kui teiste ELi riikide kodanikud saavad kasutada näiteks eluasemetoetust või madalapalgalistele tagatud maksusoodustusi, ning lõpetada lastetoetuste maksmine välismaal elavatele lastele, kelle vanemad töötavad Suurbritannias.

Selline vahetegemine Euroopa Liidu kodanike vahel läheb ELi ühe põhiõiguse – inimeste vaba liikumise – kallale. Euroopa Komisjoni pressiesindaja sõnul näeb ettepanek välja selge diskrimineerimisena.

Ka Eesti peaminister Taavi Rõivas möönis eile, et tõenäoliselt on just inimeste vaba liikumist puudutavate nõudmiste osas oodata kõige enam vaidlusi. „Loodetavasti on kesktee leidmine võimalik,“ jäi peaminister äraootavaks, märkides, et detailsemad arutelud alles algavad.

Britid tahavad õiguslikku kindlust

Keeruline on kindlasti ka nõudmiste täitmine, mis eeldavad ELi aluslepingute muutust. Nimelt tahab Suurbritannia omale „ametlikku, juriidiliselt siduvat ja pöördumatut“ kindlust, et riiki ei sunnita edasi liikuma aina süveneva liidu suunas, nagu on kirjas Rooma lepingus. „Väga oluline on tagada selgus, et see kohustus enam Suurbritannia suhtes ei kehti,“ kirjutab Cameron.

Liikmesriikide suveräänsuse kaitseks tahab Suurbritannia Europarlamendi asemel suuremat sõnaõigust rahvusriikide parlamentidele, mil peab olema võimalus teatud hulga liikmesriikide toetust kokku saades Euroopa Liidu otsuseid peatada.

Juriidiliselt siduvat kindlust tahab Suurbritannia ka selles suhtes, et euroala välised riigid ei satu ühisturul kehvemasse seisu, kui euroala riigid ühisraha päästmiseks oma koostööd oluliselt tihendama peavad. Britid tahavad kindlust, et neid ei sunnita näiteks pangandusliitu ega Kreeka abipaketi rahastajaks Briti maksumaksjate rahaga.

Neljas ring ettepanekuid puudutab Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmist.

Cameron selgitas eile brittide nõudmisi pikemalt Chatham House’i mõttekojas peetud kõnes, kus ta ütles, et sisuliselt taanduvad need ühele mõistele – paindlikkus. Kas Euroopa Liidus on piisavalt paindlikkust, et arvestada oma liikmesriikide erinevate vajadustega.

„Vastus sellele peab olema jah, kui EL tahab püsida ja edaspidi jõukas olla,“ ütles Cameron. Kui aga britid oma nõudmisi ei saa, ei välista Cameron liitumist ka selle leeriga, mis pooldab reformimata EList lahku löömist.

Suurbritannia nõudmisi arutavad ELi valitsusjuhid detsembri Ülemkogul.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.