Palgad kerkisid napist majanduskasvust hoolimata

Keskmisest kiiremat palgakasvu oli kolmandas kvartalis näha erasektori teenindussektoris. Kõige enam torkab silma 16,9% suurune palgakasv majutuses ja toitlustuses. Tõenäoliselt suurendas sellel tegevusalal keskmist palka tegevusalal madalapalgaliste ametikohtade arvu vähenemine.

Palgakasv kiirenes ka riigisektoris: haridussektoris 9,6%ni ja tervishoiusektoris 8,3%ni. Tervishoiusektori keskmine palk moodustas 2015. aasta kolmandas kvartalis 104,7% keskmisest palgast ja see näitaja on kahe aastaga suurenenud 3,7 protsendipunkti võrra. Olulist rolli palkade eeliskasvu juures võrreldes ülejäänud majandusega on mänginud kollektiivsed palgakokkulepped. Haridussektori keskmine palk ulatus 2015. aasta kolmandas kvartalis 88%ni majanduse keskmisest ja ka see on kahe aastaga suurenenud üpris palju, 4 protsendipunkti võrra. Sealjuures ulatus täiskohaga töötava kooliõpetaja keskmine palk 2015. aasta esimeses kvartalis haridusministeeriumi palgaanalüüsi kohaselt 100%ni Eesti keskmisest palgast, ning haridusminister on öelnud, et eesmärgiks on jõuda 120%ni.

Statistikaameti kiirhinnangu põhjal aeglustus majanduskasv 2015. aasta kolmandas kvartalis aasta võrdluses vaid 0,5%. Tööturu tähtsamates näitajates on aga seni vähe märke kidunud majanduskasvust. Hoolimata kahanenud ekspordituludest tööstussektoris ja väliskeskkonnast tingitud raskustest mitmel tegevusalal on töötajaid pigem juurde palgatud ning selleks on tulnud tõsta ka pakutavat palka. Palgatõusu on tõenäoliselt võimaldanud varasematel aastatel kogutud finantspuhvrid ning väga soodne intressikeskkond.