Investeeringud Balti riikide ärikinnisvarasse ületab buumiaja rekordi

Tallinnas oli 2015. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga kerkimas üksteist büroohoonet, mille renditav pind kokku on 61 800 m². Kolmandas kvartalis algasid Tallinnas kahe uue bürooprojekti ehitustööd. Täitumuse puhul on Tallinnas peamiseks mootoriks informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor, millele järgnevad äri-, teadus- ja tehnikavaldkond.

Riias kolmandas kvartalis äripindu ei lisandunud, kuid ehitamisel oli 30 200 m2 pinda. Kvaliteetsete vabade äripindade (eriti suuremate) vähesuse tõttu on täitumus Riias endiselt piiratud, ca 4000 m2 büroopinda leidis kasutaja peamiselt B-klassi hoonetes.

Vilniuses valmis BC One’i ärikeskus, mille  üüripind on 6000 m2 ning lisaks on veel arenduses kuus hoonet üüripinnaga kokku 80 900 m2. Rahvusvaheliste ettevõtete tugiteenuste osa (nt Skandia, Nasdaq, Intermedix) kasvav nõudlus on Vilniuses põhjustamas mõõduka üürihindade tõusu.

Vakantsuse määr on kõigis kolmes linnas B-klassis ca 5% ja A-klassis alla selle.

Kaubanduspindade turg on endiselt positiivne – uued arendused valmisid nii Vilniuses (Outle Park laiendus, Nordika I etapp) kui ka Tallinnas (Viimsi Keskus) ning Tallinnas ja Riias anti teada uute suurte arenduste algatamisest (nt Norde Centrum laiendus ja Porto Franco Tallinnas, Akropolis Riias).  Uute tulijatena avati Riias nt Michael Korsi pood ning samuti esimene KFC söögikoht. Edulugude kõrval peab negatiivse näitena tooma Leedu turult ootamatult lahkuda otsustanud Valgevene päritolu Fresch Marketi esmatarbekaupluste keti.

Kui vakantsused Tallinnas on alla 1%, siis Riias ja Vilniuses on vakantsus 2-3%.

„Tööstussektor on kolme Balti riigi ärikinnisvara turul üks stabiilsemaid segmente ning arendus on Eestis ja Lätis on endiselt väga aktiivne, samas Leedus on aktiivsus väiksem,“ kommenteeris Colliers International Advisors partner Margus Tinno. Tallinna piirkonna arendustegevuse märkimisväärseks aspektiks on asjaolu, et kolmandik kogu sektori mahust on rajatud viimase kolme aastaga. Üldiselt väheaktiivsel Leedu turul paistab silma Kaunas, kus on rajamisel ca 50 000 m2 uut pinda. Tööstussektori vakantsus on kõigis kolmes riigis kuni 5%.

Investeerimisturul annavad 2015. aasta esimese üheksa kuu tulemused koos neljanda kvartali potentsiaaliga alust eeldada, et 2015. aasta Balti riikide investeeringute kogumaht ületab 2007. aasta ajaloolise rekordi, kasvades enam kui 1,2 miljardi euroni. Ajaloolise rekordi purustavad ka Eesti ja Leedu.

Tinno sõnul on turule on ilmunud uued tegijad, kes investeerivad Balti riikidesse. „Kogu teadaolev investeeringute maht Eestis oli 2015. aasta kolmandas kvartalis ca 245 miljonit eurot, Lätis ca 225 miljonit eurot ja Leedus ca 95 miljonit eurot,“ lisas Tinno. 

Eestis olid kolmanda kvartali märkimisväärsemad tehingud munitsipaalüürikorterite portfelli müük LCN Capital Partnersile, Pärnu mnt 139 hoone müük ning Solarise keskuse omandamine Partners Groupi poolt rahvusvahelise portfellitehingu raames.

Lätis oli aktiivsuse puhul esirinnas kaubandus, kus rahvusvaheline uus siseneja Blackstone omandas keskused Alfa, Mols ja SC Dole. Läti turu hetkekurssi arvestades peaks 2015. aasta investeeringute kogumaht jõudma vähemalt 2013. aastal saavutatud rekordtasemeni.

Leedus tehti 2015. aasta kolmandas kvartalis kaks olulist investeerimistehingut – Northern Horizon Capital müüs Gedimino 20 ärihoone Singapuri ettevõttele GR Real Estate Pte, Leedu turule sisenes ka Eesti fond EfTEN Capital, omandades 100protsendise osaluse Šiauliai Saules Miestas keskuse omanikfirmas.