Riigikontroll kritiseeris valitsust pagulasteema käsitlemisel

Riigikontrolli hinnangul lahendab valitsus praegust olukorda kui ühekordset, mis ei haaku aga muutunud globaalse reaalsusega ja vajadusega välja töötada pikaajaline ning süsteemne rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid puudutav aktiivne poliitika ja tegevuskava. Samuti on vaja kujundada Eesti seisukohad rändeteemalises debatis Euroopa Liidu tasandil ja võimaliku ühtsema asüülipoliitika asjus.

Riigikontroll soovitas auditi tulemusena määrata valitsusel ministeerium, kelle eestvedamisel kujundatakse pikaajaline kaitset vajavaid isikuid puudutav poliitika, milles sätestatakse erinevate ministeeriumide ja teiste osapoolte ülesanded ning ka vastutus. Lisaks tehti mitmeid konkreetsema sisuga soovitusi kultuuriministrile, tervise- ja tööministrile, sotsiaalkaitseministrile ning haridus- ja teadusministrile.

Vastuvõtmise võimekus vajab arendamist

Riigi ja kohalike omavalitsuste võimekus võtta vastu rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saanuid ning neid ühiskonda lõimida vajab riigikontrolli hinnangul olulist edasiarendamist. Riigikontrolli teatel tuleb välja töötada ka pikaajaline ja süsteemne rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid puudutav poliitika koos tegevuskavaga ning tagada selle elluviimiseks piisavalt inimesi ja raha.

Riigikontroll hindas riigi ja omavalitsuste võimekust täita 17 kohustust, mis tulenevad ennekõike välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusest. Audit näitas, et Euroopa Liidu rändekava alusel ümberpaigutatava ja -asustatava 550 rahvusvahelise kaitse saanu saabumiseks ja lõimimiseks on valmisolek osaline ning vajab olulist edasiarendamist – Eesti suudab täita täielikult kolme ning osaliselt 13 kohustust, ühe kohustuse täitmise võimekus on vähene - pole välja arendatud võimekust kaitse saanu staatuse perioodiliseks ülevaatamiseks.

Riigil on täielik valmisolek maksta kaitse saanutele toetusi ja pensione ning omavalitsused suudavad pakkuda samu teenuseid nagu ülejäänud elanikele. Samuti on töötukassa valmis aitama kaitse saanuid hõivesse. Viimase poole aasta olulisemad edusammud riigi ettevalmistatuses seisnevad tugiisikuteenuse kättesaadavuse paranemises ning riigikogus teisel lugemisel oleva seaduseelnõu algatamises, mille kohaselt plaanitakse keeleõpe muuta kaitse saanutele kohustuslikuks. Praegu on võimekust suurendamas ka politsei- ja piirivalveamet, koolitades perioodil novembrist 2015 kuni maini 2016 välja 180 reservametnikku, kes on pädevad tegelema rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise ja esmaste menetlustoimingutega ning kellest vähemalt 60 ametnikku on valmis läbi viima rahvusvahelise kaitse sisulist menetlust.

Erinevate probleemide hulgas toob riigikontroll aruandes esile mure pagulaste kohanemise ja lõimimise tagamisel. Riik on välja töötanud küll kohanemisprogrammi, kuid see on vabatahtlik, üldjuhul ainult mõne päeva pikkune ega pruugi olla kaitse saanule piisavalt arusaadav. Kaitse saanutele eraldi lõimistegevusi kohanemisprogrammi järel pole ette nähtud.

Puudujääkide korvamiseks on riik koostanud küll tegevuskava, kuid see ei hõlma paljusid olulisi tegevusi ning käsitleb vaid 550 ümberpaigutatavat ja -asustatavat. Samal ajal tuleb Eesti piirile iga aastaga aina enam varjupaigataotlejaid ning kasvab ka rahvusvahelise kaitse saanute hulk.