Välismaised otseinvesteeringud Venemaale vähenesid läinud aastal 92 protsenti, samas kui ülemaailmselt oli investeeringute haripunkt.
- Välisinvesteeringute suurim kaotaja oli mullu Venemaa. Foto: EPA
Sarnast investeeringute tõusu pole olnud pärast 2008. ja 2009. aastal olnud majandus- ja finantskriisi, kirjutab Interfaks.
Investeeringud kasvasid mullu aasta varasemaga võrreldes 36 protsenti – investeeringute maht oli 1,7 triljonit dollarit. Samal ajal saavutas USA välisinvesteeringutes esimeses koha, edestades sealjuures Hiinat ja Hongkongi. Välisinvesteeringute sissevool on kasvatanud USA majandust 384 miljardi dollari võrra.
USA püsis investeeringute poolest liidrirollis juba 1980. aastatest, kuid riigi suutis troonilt lükata 2014. aastal Hiina. Nüüdseks on USA taas Hiinast ees.
Välisinvestoritele muutusid läinud aastal atraktiivseks ka Hongkong (163 miljardit dollari ulatuses investeeringuid), Mandri-Hiina (136 miljardit dollarit), Holland, Suurbritannia, Singapur, India, Brasiilia, Kanada ja Prantsusmaa.
Aasias asuvatesse arenguriikidesse tehtud investeeringud kasvasid 15 protsenti, samas kui Indias need kahekordistusid, ulatudes 59 miljardi dollarini.
Peale Venemaa elas valusa kukkumise üle ka Kasahstan, mis jäi ilma 66 protsendist välismaistest investeeringutest.
Seotud lood
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.