Remo Holsmer: maksutõuse ei tule

Samas tunnistas ta ka kulude kasvu pidurdamise vajalikkust. „Riigireformi käigus vaatab valitsus kevadel üle seisu riigi ametnike poole pealt. Eesmärgiks on võetud ju see, et riigiametnike arv väheneks sünkroonis erasektoris töötavate inimeste arvuga, et teha tööd vähema hulga inimestega, aga sama efektiivselt,“ selgitas Holsmer. Tema sõnul hoitakse niiviisi tööjõukuludelt kokku 12-15 miljonit eurot aastas.

Ohumärkidena tõi Holsmer esile pensionikassa. „Struktuurselt on see kindlasti väga tõsine teema, nagu üldse demograafiline olukord. Nüüd kui teistes valdkondades suurendatakse kulusid, siis kuskil peab tegema ka struktuurseid muudatusi, et mingeid teisi kulutasemeid vähendada,“ rääkis Holsmer. Ta kinnitas, et uusi maksutõuse plaanis ei ole lisaks neile, mis eelmisel aastal on otsustatud.

Eesti eelarve kompab ohutsooni

Kuigi Eesti maksumaksjad maksid eelmisel aastal rekordkoguses makse, oli riigieelarve suures puudujäägis, sest kulud kasvasid veelgi rohkem.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus möödunud aastal riigile tulusid 7,98 miljardit, samas kulusid tehti 8,33 miljardit eurot. See tähendab, et eelarve oli üle nelja protsendi ehk 350 miljoni euroga miinuses.

Õnneks suhtena sisemajanduse kogutoodangusse on olukord parem. Vastasel juhul satuks Eesti ohutsooni, mis ähvardaks Euroopa Komisjoni uurimisega. Nimelt Euroopa Liidu kehtestatud Maastrichti kriteeriumide alusel peab valitsussektori eelarve puudujääk olema väiksem kui 3% SKPst. Kuigi Eesti sisemajanduse kogutoodangu lõplikud andmed pole veel kokku löödud, võib eeldada, et need ületavad 20 miljardit eurot, mis tähendab, et suhtena SKPsse jääb Eesti riigieelarve puudujääk alla 2 protsendi.

Mis aga paistab selgelt silma, on see, et eelarve kulud kasvasid rohkem kui tulud. Kõige suurem tulude kasv tuli maksudest. Nimelt maksid eestimaalased mullu pea poole miljardi euro võrra rohkem makse. Maksu- ja tolliamet kogus mullu maksudena 7,13 miljardit eurot, mis on 483,1 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Kasv tulenes peamiselt suuremast käibe- ja sotsiaalmaksu laekumisest. Samas muud tulud langesid 311,8 miljonit eurot, kusjuures peamine vähenemise põhjus oli Euroopa Liidu ja muud toetused, mille kasutus vähenes aastaga tervelt 42,3 protsenti.

Samal ajal kasvasid kulud veelgi rohkem ehk 556,8 miljoni euro võrra. Kasvust ligikaudu poole ehk 256 miljonit eurot moodustasid väljamakstud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muud toetused.