Väinu Rozental • 3 veebruar 2016

Haltuura ärgitas firmat looma

Põlva firma OÜ Kulgur Projekt juht ja omanik Meelis Ainsoo.  Foto: Väinu Rozental

Põlvas projekteerijana töötanud Meelis Ainsoo asutas buumiaja lõpus oma projekteerimisfirma proosalisel põhjusel – ta ei jõudnud palgatöö kõrvalt haltuuratellimusi ära teha.

Mis on kiire kasvu põhjused?

Aastatel 2012-2014 kasvas OÜ Kulgur Projekt käive 6,04 korda ja ärikasum 2,30 korda.

Ehituse peatöövõtt. Aastatel 2012–2014 oli ettevõtte kõrvaltegevuseks ehituse peatöövõtt. See kasvatas oluliselt käivet, samas kasumimarginaal jäi tagasihoidlikuks. Ehitama hakkas ettevõte tänu ühele Lõuna-Eesti kliendile, kellele tehti erinevaid arhitektuurseid projekte Lõuna-Eestis. Alates 2015. aastast pole Kulgur Projekt enam ehituse peatöövõtu teenust osutanud.

Kilpmajade projekteerimine. Esimene puidust elementmaja projekteeriti 2011. aastal ning see on saanud ettevõtte põhitegevusalaks. Nende aastate jooksul on koostööd tehtud enam kui kümne Eesti kilpmajatehasega. Tegu on püsiklientidega, mis tähendab, et uute klientide otsimisega paaniliselt tegelema ei pea – kui üks maja tehasest välja läheb, on kohe vaja järgmist projekti. Kuna kilpmajad on põhikonstruktsioonilt üsna sarnased, on neid lihtsam projekteerida.

Usaldusväärsed töötajad. Viie aasta jooksul on töötajate arv Kulgur Projektis neljakordistunud. Ettevõtte juht Meelis Ainsoo eelistab uusi töötajaid valida praktikantide hulgast, sest praktikaaja jooksul saab inimest paremini tundma õppida kui napi töövestluse käigus. Firmas on töö organiseeritud nii, et iga inimene vastutab töös oleva projekti eest ning suhtleb otse kliendiga.  

„Mul oli tekkinud oma kliendibaas, kellele põhitöö kõrvalt projekte tegin,“ põhjendab Ainsoo, miks ta 2007. aasta lõpus asutas projekteerimisfirma OÜ Kulgur Projekt. „Ei jõudnud haltuuratöid ära teha ja sellest tekkis mõte, et võiks kogu aeg enda projekte teha. Pealegi maksti kõrvalt tehtud projektide eest natuke rohkem, kui teenisin palgatöötajana.“

Kulgur Projekti kontorisse sisenejat võtab vastu vaikselt nohisev seltskond, silmad naelutatud arvutiekraanidele. Tööruumi keskel asuvale vahepostile on naelutatud aukiri, mis annab teada, et Kulgur Projekt on tänavuses Gaselli TOPis ehk et tegu on kiiresti areneva gasellfirmaga. „Siin on ruumi aukirjade jaoks veel küllaga,“ muigab Ainsoo.

Väikefirma on tõestanud, et Põlva-suguses väikelinnas saab edukat äri teha. Kulgur Projektile on edu toonud oma niši leidmine – puidust elementmajade projekteerimine. Firma kaugem eesmärk on aga saada kõige eelistatumaks kilpmajade projekteerijaks Eestis.

Oma niši leidmiseni läks aga aega. Esimestel aastatel kulges Kulgur Projekt hirmus vaevaliselt. Kõigepealt hüppas alt ära kolleeg, kellega Ainsoo lootis firmat teha kahe peale. Siis läks aia taha esimene suur leping, sest klient tajus lähenevat kriisi ning külmutas ehitusprojekti. Vale oli ka Ainsoo bravuurikas mõte rentida alustavale väikefirmale suur kontoripind. Kõik see päädis sellega, et kui Ainsoole pakuti 2009. aasta algul erialast projekteerimistööd Tartus, võttis ta selle vastu ning temast sai taas pooleteiseks aastaks palgatöötaja.

Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?

OÜ Kulgur Projekt juhataja ja omanik Meelis Ainsoo

Kui otsid, siis leiad. Et midagi üldse juhtuks, tuleb hakata kuskilt otsast pihta. Tuleb tegeleda sellega, mida oskad ja mis sulle meeldib. Ma teadsin, et tahan tegeleda projekteerimisega, aga millega täpsemalt ja kuidas – selleks tuli oma nišš leida. Tuttava kaudu sain teada, et on olemas puitkilpmajade projekteerimiseks mõeldud programm Seinapaneel. Ning kui kuulsin, et üks majaehitusfirma otsib koostööpartneriks projekteerijat, haarasin kohe võimalusest kinni.

Kulgur Projekti uus hingamine saabus 2011. aastal, kui firmal õnnestus teha esimene kilpmaja projekt. „Kusjuures majatootja ise koolitas meid välja ja sellest oli palju abi,“ tõdeb Ainsoo. „Meil mingisugust ettekujutust kilpmajade tehnoloogiast ei olnud, sest see on tavaprojekteerimisest täiesti erinev.“

Ainsoo kinnitusel tunnetas ta õige ruttu ära, et just kilpmajade projekteerimisest võib saada nende firma trump. Esimeseks eelduseks oli ettevõtte asukoht. „Me mõtlesime, et teema, millega me valdavalt tegeleme, peaks olema selline, mis ei oleks seotud Põlvaga, kuna Põlva turg on liiga väike. Me arvasime, et turg peab olema kindlasti suurem,“ seletab Ainsoo. „Samuti soovisime teha selliseid projekte, kus me ei peaks iga päev kusagil kaugel objektil käima. Et oleks hea, kui me saaksime teha projekte kaugtöö vormis ja tootejooniste tegemine sobib selleks väga hästi.“

Teiseks oluliseks argumendiks oli ekspordipotentsiaal. „Me väga ei näinud võimalust, et saaksime oma projekteerimisteenust eksportima hakata, küll aga leidsime, et saame hoopis eksportivatele majatehastele teenust pakkuda,“ räägib Ainsoo. „Mulle väga meeldib mõte, et see raha, mis me teenime, ei tule mitte eestimaalastelt, vaid teistest riikidest, sest enamik kilpmaju eksporditakse.“

Tee asju, mida teised ei saa teha. Näiteks koosta töövahendid, juhendid jms, et ettevõte hakkaks võimalikult kiiresti iseseisvalt toimima. Ettevõtte juht tegelegu juhtimise ja arendamisega, mitte igapäevase töö tegemisega. Tegelikult astun ma ise samasse ämbrisse pidevalt. Ma ei peaks projekteerima, aga ei taha klientidele ära ka öelda. Ja seetõttu kipub sageli olema nii, et firma juhtimine jääb unarusse ja samas ka projekt hakkab natuke lonkama.

Hoia üldkulud väikesed. Projekteerimine on nagu paljude muude teenuste pakkumine hea selle poolest, et saab suhteliselt odavalt alustada. Mina sain isa käest vana läppari ja esimese asjana ostsin 1000 krooni eest kasutatud printeri. Kindlasti tuleks alguses püüda hoida kontorikulud võimalikult väikesed. Mina tegin selle vea, et rentisin liiga suure kontori ja lisaks oli seal elektriküte. Lõpuks sõid üür ja küte enamuse tulust ära.

Võta kiiresti inimesed palgale. Olen kuulnud, et paljud alustavad ettevõtjad on enne töötajate palkamist üritanud koguda rahalist puhvrit, et oleks kindlustunne töötaja(te)le palga maksmisel. Pigem soovitaks võimalikult kiiresti palgata inimesed, sest nemad saavad pühendada sada protsenti tööajast raha teenimisele. Firma juhil kulub päris palju aega muude tegevuste peale, mis otseselt käivet ei tekita.

Kulgur Projekt teeb koostööd erinevate elementmajade tootjatega üle Eesti. Näiteks Tartu firmadega ASiga Kodumaja, Puumajatehase OÜga ja Puitpaneel OÜga, Elvas asuva ASiga Merwood (endine AS RPM), Harjumaal tegutseva OÜga Q-haus Baltic ja OÜ Nordic Houses KT, Tallinna firmaga OÜga Komforthus Eesti, Viljandimaal asuva OÜga Pinska ning Türil tegutseva ASiga Profab Houses.

„Mitmel majatootjal on oma projekteerimisosakond ja nemad ostavad teenust sisse ainult siis, kui oma projekteerijad ei jõua kõike ära teha,“ ütleb Ainsoo. „Samas on majaehitajaid, kes ostavad kogu projekteerimisteenuse sisse. Neil on kaks-kolm partnerit vähemalt, sest nende jaoks on projekteerimine suhteliselt suur pudelikael. Kui projekti ei ole, jääb kogu tootmine seisma.“

Ainsoo sõnul on neil konkurente üle Eesti umbes kümmekond. „Põlvas on peale meie veel kolm projekteerimisfirmat, kuid keegi teine kilpmaju ei projekteeri,“ lisab ta.

Kulgur Projekti eelmise aasta käive oli väiksem kui 2014. aastal. „Me ei tegelenud enam ehituse peatöövõtuga ja keskendusime vaid kilpmajade projekteerimisele,“ põhjendab Ainsoo käibe langust. „Üks põhjus oli ka see, et kuna paar töötajat läksid mullu ära, võtsime nende asemele uued, kes tuli esmalt välja õpetada.“

OÜ Kulgur Projekt

Asutatud 16.11.2007

Projekteerib puidust elementmaju

Juhataja ja omanik Meelis Ainsoo

On veebruari keskel avaldatavas Gaselli TOPi

Töötajaid 8

Klientideks erinevad majatehased üle Eesti

2014. aastal oli Põlvamaa TOPis 30. kohal

2008 – alustas Põlvas suurel üüripinnal

2009 – majandustegevus soikus

2010 – kolis kontori Põlvamaale Aarna külla, palkas esimese töötaja

2011 – palkas teise töötaja

2011 – tegi esimese kilpmaja projekti

2012-2014 kõrvaltegevusena pakkus ehituse peatöövõtu teenust

2013 – rentis kontoriruumid Põlvas

2015 – asutas Tartu esinduse

Kes on kes?

Meelis Ainsoo

Lõpetanud 2004. aastal Tallinna Tehnikakõrgkooli ehituse eriala kaugõppes.

1999-2003 töötas Tallinna projekteerimisfirmas AS Randväli & Karema (praegu AS Meistri Projekt).

2003-2007 töötas Põlva projekteerimisfirmas OÜ Marksi Projekt.

2009-2010 kevad töötas Tartu projekteerimisfirmas OÜ Projekt O2.

Allikas: OÜ Kulgur Projekt, Äripäev

Oluline õpiaeg kogu Kulgur Projekti meeskonna jaoks oli 2014. aasta, mil koolitusfirma Mercuri taustaga koolitaja Felor Sakias ja ettevõtja Peeter Pärtel aitasid väikefirmal kaardistada võimalikud probleemid ning sõnastada lahendusteed.

„Kui me Meelis Ainsooga esimest korda kohtusime, oli ta isiklik eesmärk saada firma käima nii, et ta ise saaks vähemalt nädalaks ajaks puhkama minna,“ meenutab Felor Sakias. „Pärast aastast koostööd, jõulude ajal Meelis raporteeris, et tead, ma olin üle kahe nädala ära ja mitte midagi ei juhtunud – firma on täiesti alles ja isegi ülesmäge selle aja jooksul läinud.“'

Kommentaar

Felor Sakias, mentor ja konsultant

Mina ja koolituspartner Peeter Pärtel püüame leida väikeettevõtteid, kes tahavad välja murda isetegemisest ning muutuda n-ö päris ettevõtteks. Aitasime Meelis Ainsool ja Kulgur Projekti meeskonnal kirja panna ettevõtte visiooni. Loomulikult tundus visioon – saada eelistatuimaks elementmajade projekteerijaks Eestis – esialgu ambitsioonikas. Aga eks koolituse mõte oligi see, et kui sa räägid ja mõtled läbi, siis lõpuks need asjad muutuvadki reaalseks. Kui sa hakkad ise uskuma, siis hakkad ka tegutsema eesmärgi nimel.

Meelis on hea näide, kuidas on võimalik teha väikeses kohas midagi suurt. Ta tõesti tahab ehitada üles toimivat firmat, ta ei teinud firmat selleks, et oleks endal töökoht ja saaks kutsuda paar sõpra tööle. Meelis tahab olla parim tööandja. On imekspandav, kuidas Meelis suutis „meelitada“ ühe inimese Tallinnast väikelinna Põlvasse tööle. Selliseid näiteid on suhteliselt vähe, trend on ikka vastupidine.

OÜ Kulgur Projekt majandustulemused (eurodes)

aasta    käive   puhaskasum

2011      41 706             1787

2012    120 734           11 920

2013    440 056           21 579

2014    728 855           27 442

Allikas: OÜ Kulgur Projekt

OÜ Kulgur Projekt juht unistab

Minu unistus on olla unistuste tööandja. Et ettevõte oleks koht, kus inimesed saavad oma unistusi realiseerida ja ennast teostada, saades ettevõttelt igakülgset tuge. Tahan, et töötajad ei suhtuks firmasse kui minu omasse, vaid et nad tunneksid, et ka nemad on oluline osa ettevõttest. Ja et nad oleksid motiveeritud nii ennast kui ka firmat arendama.

Pane tähele

* Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.

* Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2012, 2013 ja 2014. 2012. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2012-2014 kasvama käive ja kasum vähemalt 50%.

* TOPi jõudis tänavu 1036 ettevõtet.

* 18. veebruaril korraldab Äripäeva toimetus Gaselli kongressi, kus autasustatakse Gaselli TOPi võitjaid. Kongressil esinevad teiste seas laulja-muusik Tanel Padar, investor Indrek Kasela, Erply asutaja Kristjan Hiiemaa jt.

 

Loe Äripäevast

Viimati ilmunud lood gasellettevõtetest

Mets annab tööd ja hingerahu“ Viljandimaa firmast OÜst Valma Saeveski 

Käsu korras ettevõtjaks“ Lääne-Virumaa firmast OÜst Eraarst Kersti Veidrik 

Tunnevad mootorite hingeelu“ Tartu firmast OÜst MadeMans Service 

Loe veebist: www.aripaev.ee/gasell

Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.

Hetkel kuum