Sõnajalad tohterdavad Ida-Virumaa haavu

Eestis hakataks tootma tuulikute labasid, mille pikkus on üle 65 meetri. Kuivõrd Eestis pole varem selliseid asju toodetud, tuleb töötajaid enne koolitada. Kokku võib Ida-Viruma tuulikulabade tehases tööd saada kuni 360 inimest. Umbes kümmekonna juhi koolitamiseks tuleb Sõnajala sõnul nad esialgu saata paariks-kolmeks kuuks Poola tootmisüksusesse. „Labade tootmisel on äärmiselt keeruline tehnoloogia, kuna labad peavad vastu pidama kuni 40 aastat ja seda ekstreemsetes ilmastikutingimustes,“ ütles Sõnajalg. „Üksinda nullist multimegavati tuulikulabade tootmist alustada on liiga riskantne, seepärast olemegi kohe algusest peale teinud koostööd Saksa partneriga,“ lisas ta.

Sõnajalg märkis, et üheks ajendiks viia tootmine Ida-Virumaale oli valitsuse otsus hakata toetama ettevõtteid, kes võtavad tööle Ida-Virumaa töötuid. „Kindlasti on see üks motivaator ja usun, et mitte ainult meile. Mujal Euroopas on selliste toetusprogrammidega erinevaid piirkondi turgutatud ja see töötab,“ ütles ta. Sõnajala sõnul on oluline, et tööle võetav inimene on tubli, töökas, võimekas õppima, korrektse elustiiliga ja lojaalne. Kui kõik läheb plaanipäraselt, asub Eleon tootmist Eestisse rajama sellel aastal. Reaalseks tootmiseks läheks aga kõige varem järgmise aasta suvel.

Huvi on suurenenud

Töötukassa Ida-Virumaa osakonnajuht Anneki Teelahk kinnitas, et valitsuse otsus Ida-Virumaale töökohtade loomist toetada on ettevõtjate huvi maakonna vastu suurendanud. Teelahk rääkis, et ka teisipäeval aset leidnud töömessil Jõhvis oli nii kohalikke ettevõtjaid kui ka väljastpoolt maakonda tulijaid. „Hea meel on tõdeda, et ettevõtjad on olnud meeldivalt üllatunud, et Ida-Virumaal on töökäsi, mida mujal Eestis ei ole,“ rääkis ta. Teelahki sõnul on tööandjad harjunud, et esmalt tuleb puuduvaid töökäsi välismaalt otsida. „Muidugi peame ka tulevikus üle piiri töökäsi otsima, kuid esialgu võiks selleks hoopis Ida-Virumaale sõita,“ lisas ta.

Teelahk märkis, et enamasti tunnevad Ida-Virumaa vastu huvi keskmist kasvu tööstusettevõtted. „Arvan, et ühte superlahendust pole olemas, kuid erinevate meetmetega on võimalik Ida-Virumaa olukorda aidata,“ ütles ta. Teelahk lisas, et kuigi Ida-Virumaal on töötus suur, on olukord siiski parem kui kolm aastat tagasi. Kui praegu on töötuna kirjas 7775 inimest, siis kolm aastat tagasi oli see arv pea 9000. „Siis oli meil suurim probleem pikaajaline töötus. 9000st olid üle poole pikaajaliselt töötud,“ meenutas Teelahk. Praeguseks on selliseid töötuid Ida-Virumaale jäänud 2500. „Põhiline on see, et inimesi tuleb hoida aktiivsena, tuleb teha ümberõpet ja mitte jätta neid lootusetusse olukorda,“ rääkis ta.