Uuring: taimetoit säästab miljoneid elusid ja triljoneid eurosid

"Tasakaalust väljas menüü ehk vähene puu- ja juurvilja ning rohke punase ja töödeldud liha tarbimine on peamine tervisehädade põhjus,“ selgitas uuringu üks autoreid Marco Springmann Fox Newsile. „Samal ajal vastutab toidu tootmine enam kui veerandi kliimat soojendava kasvuhoonegaaside tootmise eest ning on seetõttu oluline kliimamuutuse põhjustaja." 

Miljonid välditavad surmad

Uuring ilmus tänavu veebruaris Ameerika Teadusakadeemia ametlikus väljaandes PNAS (Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America). Teadlased võrdlesid selles nelja menüüd, kus inimesed erinevates kogustes liha-piimatooteid tarbisid ning millist mõju see nende tervisele, aga ka kliimale avaldas.

Kõige vähem loomset sisaldanud menüü korral säästetaks 2050. aastaks 8,1 miljonit inimelu ehk 129 miljonit eluaastat. Piimatooteid sisaldav, aga lihavaba menüü säästaks 7,3 mln elu ehk 114 mln eluaastat. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni koostatavatest üleilmsetest toitumissoovitustest (soovitab vähemalt 400 grammi puu-köögivilju päevas) lähtudes sureks vähem 5,1 mln inimest ehk säästetaks 79 mln eluaastat.

Liigset punase liha söömist seostatakse mitmete haigustega ning uuringu kohaselt ainuüksi selle tarbimise vähendamine säästaks poole võrra prognoositavaid surmajuhte. Teise poole moodustaks väiksema kalorsusega toitude tarbimine.

Samuti võimaldab lihavaba dieet hoida aastas kokku 900 miljardit eurot tervisekulude ja haiguste tõttu kaotatud tööpäevi kokku lüües.

Kuidas ohjeldada kuumenemist?

Uuringi autorite hinnangul oleks ülemaailmsete toitumissoovituste vastuvõtmise abil võimalik vähendada toiduga seotud emissioone 29% võrra. Kuid isegi see poleks siiski piisav, et vähendada toiduga seotud kasvuhoonegaaside emissioone võrdväärselt üldiste kärbetega, mis oleksid vajalikud ülemaailmse temperatuuri kasvu hoidmiseks alla 2 °C.

Taimne menüü võimaldaks gaaside hulka vähendada 70% ja piimatooteid sisaldav taimne menüü 63% võrra. Loomakasvatus toodab praegu 14% kasvuhoonegaasidest, millest pool on seotud toidutööstusega.

Hetkel on käimas Eesti toitumis- ja liikumissoovituste koostamine, millele saab kuu lõpuni arvamusi avaldada.