Väinu Rozental • 29. märts 2016 • 6 min
Jaga lugu:

Rohelised kemplevad saetöösturitega kuusikute pärast

Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu ja ASi Woodwell juhi Tiit Nilsoni meelest ei peaks looduskaitsjad vaidlema raievanuse pärast, vaid võitlema metsa kiirema uuendamise eest.
Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu ja ASi Woodwell juhi Tiit Nilsoni meelest ei peaks looduskaitsjad vaidlema raievanuse pärast, vaid võitlema metsa kiirema uuendamise eest.  Foto: Väinu Rozental

Keskkonnaministeeriumi plaan langetada kuusikute minimaalset raievanust on harja punaseks ajanud rohelistel, kes näevad selles saetööstuste lobitööd, et raiemahu kasvuga langetada toorme hinda ja suurendada oma kasumeid.

Metsatööstuste sõnul pole plaani eesmärk suurendada raiemahtu, vaid saada rohkem kvaliteetset toorainet.

Praegu on küpsete kuusikute minimaalne raievanus 80 aastat, seda tahetakse olenevalt kasvutingimustest alandada 10–20 aasta võrra.

Rohelise mõtteviisiga inimeste sõnul tahetakse metsaseadust leevendada selleks, et oleks võimalik rohkem okaspuud raiuda. Nende arvates on muudatuste taga saetöösturite lobi. Töösturid olevat huvitatud, et mida rohkem saepalki toormeturul pakutakse, seda madalam toorme hind on.

„See on puhtalt metsatööstuse huvides,“ on Eestimaa Looduse Fondi ekspert, keskkonnaministeeriumi metsandusnõukogu liige Indrek Sell veendunud. „See ei ole enam metsa kui loodusressursi jätkusuutlik majandamine, vaid see on suunatud saetöösturite lühiajalisele rahalisele kasumile.“

Roheliste meelest on keskkonnaministeeriumi eesmärk metsamajanduse korrastamiselt ja loodushoiust üha enam nihkunud, iroonilisemad rohelised ütlevad, et tegu on pigem metsamajandusministeeriumiga.

Eesmärk jõuda jaole enne üraskit

Tiit Nilson, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees, ASi Woodwell juht

Kuusikute raievanuse langetamise eesmärk on väärtustada puud enne, kui talle tekib sisse juurepess või üraskikahjustus. Kahjustunud kuused on vastuvõtlikud tormidele ja haigustele, puidu väärtus kahaneb oluliselt. Kvaliteetsest toorainest saab kvaliteetset saetoodangut, mööblitoorainet ja ehituspuitu. Selles on kava eesmärk, mitte selles, et rohkem raiuda.

Eesti metsa- ja puidutööstusettevõtted ei tarbi puitu, nad väärtustavad tooret ja loovad seekaudu uusi töökohti. Ja puidutööstuse toore ei tule sugugi ainult Eesti metsast, järeltöötlejad impordivad saematerjali Soomest, Lätist ja Venemaalt. Me ei väärtusta ainult Eesti metsa, me väärtustame ka teistest riikidest tulevat materjali.

Kui meil ei oleks eesrindlikku metsa- ja puidutööstust, oleksime lihtsalt tooret eksportiv riik, nagu on meie idanaaber. Puidusektor on üks väheseid sektoreid, mis annab olulise osa Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) lisandväärtusest ja veel suurema osa ekspordibilansist.

Keskkonnakaitsjad rõhutavad, et Eestis on niigi kolmandik kuusikutest raiutud ja metsabilanss on lehtpuu poole tugevalt kaldu. Kavatsuse koostajad rõhutavad, et raievanust tahetakse alandada vaid viljakal pinnasel asuvates majandatavates kuusikutes, kus küpsed ja kahjustunud kuused kukuvad haiguse tõttu jala pealt.

Ministeerium: eelnõu on tasakaalus

Metsaseaduse muutmise kavatsuse ühe autori, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Taivo Denksi kinnitusel eelnõus mingit väga suurt kallutatust ühele või teisele poole pole. „Ma ei usu, et meil tõsiseks sõnasõjaks läheb rohelistega. Ma arvan, et kava on suhteliselt hästi tasakaalus,“ ütles Denks. „Kavas on kümme punkti, kuusikute raievanus on ainult üks neist. See on teatud grupi survel lihtsalt rohkem välja toodud ja see tekitab elevust.“

Keskkonnaministeeriumis koostatud analüüs, mis kannab pealkirja „Metsaseaduse muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsus“ on saadetud huvigruppidele, kellelt oodatakse arvamusi selle kuu lõpuks.

Metsandusfirma OÜ Lignator Mets juhataja Toomas Kondi sõnul ostavad nad kokku ka selliseid kinnistuid, kus on esimene raiejärk tehtud. „Kui kümme aastat tagasi oli sellistel kinnistutel umbes 60 protsenti okaspuud ja 40 protsenti lehtpuud, siis praegu on vahekord vastupidi,“ võrdles Kont. „Valdavalt on okaspuu ära raiutud ja väheväärtuslik lehtpuu jäetud kasvama. See keerab Eesti metsa bilansi tuksi.“

Metsaseaduse muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsus

28.01.2016 – keskkonnaministeerium vormistas eelnõu väljatöötamise kavatsuse.

märtsi lõpp – keskkonnaministeerium küsib huvigruppidelt ettepanekuid ja arvamusi.

aprill – vajadusel moodustatakse huvigruppidest töögrupp.

aprill – avalike konsultatsioonide toimumise aeg.

mai – eeldatav kooskõlastamisele saatmise aeg.

1.01.2017 – uuenenud metsaseaduse eeldatav jõustumise aeg.

Allikas: keskkonnaministeerium

Teadur: kuusikute üleraie on väga suur

Eesti Maaülikooli metsakasvatuse osakonna vanemteaduri Raul Rosenvaldi andmeil on umbes kolmandik Eesti kuusikutest alates 1994. aastast lageraiega raiutud. Umbes pool raielankidest on uuenenud lehtpuuga ja pool kuusega. „Kuusikute üleraie kogu Eesti metsamaastikus on väga suur,“ tõdes Rosenvald. „Vanu kuusikuid erametsades veel on, aga riigimetsas on neid väga vähe.“

Metsaseaduse muutmise kavandajad toonitavad, et raievanust ei plaanita langetada kõikides kuusikutes, vaid viljakates kasvukohades, kus küpsus saabub varem, kui on kehtiv regulatsioon ehk 80 aastat. Toonitatakse ka seda, et minimaalne raievanus ei kohusta metsaomanikku oma metsa raiuma.

Keskkonnaagentuuri andmetel on parema boniteediga (1A, 1) ehk viljakates tingimustes kasvavaid kuusikuid majandatavates metsades kokku 125 500 hektarit. Sellest 80 200 hektarit ehk ligi kaks kolmandikku asub riigimetsas. 1A ja 1 boniteedi kuusikud moodustavad majandatavate metsade kuusikutest umbes poole. Valmivaid kuusikuid (60-80aastaseid) on 1A ja 1 boniteedi kuusikutest kokku 20 protsenti.

„Viljakates kasvukohtades saab kuusk kiiremini vanaks ja tõenäosus on suur, et näiteks juurepess on sees ja kuused hukkuvad ka kiiremini,“ seletas Denks. „Maaülikool on aastaid teinud kasumiküpsuse uuringuid – väga heades kasvukohtades saabub kuuskede kasumiküpsus umbes 60 aasta vanuses.“

Raiuma peaks varem

Taivo Denks, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist

Puistute küpsusvanuseid on uuritud aastaid ning majandusliku poole pealt on selgelt näha vajadus raiuda kuusikud varem, kui praegused raievanused lubavad. RMK analüüs kuusikute raievanuste kohta näitab, et viljakate kasvukohtade kuusikud raiutakse valdavalt halvas sanitaarses seisundis. Statistilise metsainventeerimise andmetel on kogu Eesti kuusikutest kahjustatud 34 protsenti, kahjustuste osa kasvab koos vanuse suurenemisega. Optimaalsest raievanusest hiljem raiumine vähendab oluliselt saadavat kvaliteetse materjali osa.

Elurikkuse säilitamine on kahtlemata väga oluline. Sellel eesmärgil on Eestis 25 protsenti metsadest kaetud erinevate majandamispiirangutega, sealhulgas rohkem kui 10 protsenti metsadest on range kaitse all.

Praegu on tehtud ettepanek langetada raievanust vaid 1A ja 1 boniteedi kuusikutes. Kas ettepanek ka metsaseaduse muutmise seaduse eelnõusse jõuab, sõltub huvigruppidega peetavast diskussioonist.

 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees, metsamajandusfirma ASi Woodwell juht Tiit Nilson võrdles küpsete kuusikute majandamist küpse viljapõlluga. „Põllul me ei lase ju viljal variseda ja alles siis läheme kombainiga koristama. Põllul me koristame vilja õigel ajal ära.“

Soome loobus vanusepiirangutest

Denks ütles, et metsaseaduse muutmise kavatsuses ei ole kõik detailid sugugi veel paigas ja et see ongi läbirääkimiste küsimus. „Kõige viljakama ehk 1A boniteediga puistute puhul on räägitud 60 aastast ja 1 ehk natuke vähem viljaka boniteediga puistute puhul on räägitud 70 aastast,“ tõi ta näiteks ning lisas, et Soomes kaotati paar-kolm aastat tagasi minimaalne raievanus sootuks ära. „Nii palju kui me Soome kolleegidega rääkinud oleme, ei ole seal küll mingit märgatavat raiemahtude tõusu järgnenud sellele muudatusele.“

Rosenvaldi sõnul on keskkonnaministeerium kuusikute raievanuse alandamise puhul analüüsinud ainult majanduslikku poolt. „Aga säästva metsandusega käib kaasas ka see, et tuleks analüüsida, kuidas mingi muudatus mõjutab elustikku,“ lausus ta. „Kuusikute raievanuse alandamisel ei arvestata selle võimaliku mõjuga elustikule, sest vastavaid alusuuringuid pole tehtud ja ei plaanitagi teha.“

Samas leidis Rosenvald, et metsaseaduse muutmise kavatsuses on ka mitmeid positiivseid ettepanekuid. „Näiteks see, et tahetakse soodustada turberaiete ja valikraiete tegemist metsatüüpides, kus seda praegu teha ei tohi,“ loetles ta. „Hea on ka ettepanek teha vääriselupaikade kaitse efektiivsemaks.“

Nilson on seda meelt, et looduskaitsjad ei peaks võitlema selle eest, kas raievanused on nii- või naasugused, vaid nad peaksid võitlema selle eest, et mets uuendatakse kiiresti ja toimuks tasakaalustatud metsamajandus. „Me ei saa ju hoida tänaseid saja-aastaseid männikuid või kuusikuid oma lastele saja-aastastena,“ lausus ta. „Kui me tahame, et ka meie lapselapsed kõnniksid saja-aastases metsas, siis peame need metsad täna rajama.“

Eesti Maaülikooli õppeprorektori, keskkonnaministeeriumi metsandusnõukogu liikme Paavo Kaimre sõnul muretsevad keskkonnakaitsjad eelkõige selle pärast, et erinevate liikide elupaigad on ohus. „Kui puistud on vanemad, siis on seal ka erinevaid elukaid rohkem, sest neile sobivaid elupaiku on rohkem,“ rääkis Kaimre. „Inimesed ja huvigrupid näevad erinevaid väärtusi. Kuusikute praegune raievanus 80 aastat on tegelikult samuti kompromiss.“

Kümme muutmist vajavat probleemi

Eesmärk

1. Alandada viljakal pinnasel kasvavate kuusikute minimaalset raievanust.

2. Soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide, näiteks turberaie ja valikraie kasutamist.

3. Tõhustada vääriselupaikade kaitset.

4. Vähendada metsakahjustustest teavitamise ja menetlemise protsessi.

5. Välistada olukord, kus metsaomandi kasutamine on seatud sõltuvusse naaberkinnistu omaniku otsusest ja tegevusest.

6. Kiirendada metsateatiste menetlemise protsessi.

7. Uuendada metsa inventeerimisandmeid jooksvalt.

8. Tunnistada kehtetuks metsakorraldaja kutsetunnistus tahtlike rikkumiste ilmnemisel.

9. Ajakohastada metsakorraldusega seotud regulatsiooni.

10. Vähendada erametsanduse toetuste menetlemise halduskulusid ja kiirendada taotluste menetlemise protsessi.

 

Ettepanek viia metsaseadusesse sisse parandused

1. Paragrahvis 29 muudetakse kuuse uuendus- ja valikraiet lubavat vanust.

2. Leevendatakse lageraiele alternatiivsete raieliikide piiranguid.

3. Muudetakse vääriselupaiga mõistet.

4. Paragrahvi 41 muudetakse nii, et kui olulise metsakahjustuse andmed on metsaregistris, ei pea esitama metsakahjustuse metsateatist.

5. Paragrahv 29 lõiget 11 täiendatakse nii, et lageraielangi pindalale sätestatud piirangud kehtivad metsaomandi piires ega laiene väljapoole.

6. Paragrahvist 11 jäetakse välja metsa inventeerimisel katastri- või majandusüksuse kaupa inventeerimise kohustus.

7. Paragrahv 9 lõikest 1 jäetakse välja metsaregistri eesmägist arvestuse pidamine kitsenduste üle.

8. Paragrahvi 12 lisatakse metsakorraldaja tunnistuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise alused.

9. Paragrahv 41 lõikest 13 prim 1 jäetakse välja nõue, et enne metsateatise registreerimist peavad metsa inventeerimisandmed olema metsaregistris 30 päeva avalikustatud.

10. Paragrahvis 10 täpsustatakse toetuse saajale esitatavaid nõudeid.

Allikas: keskkonnaministeerium

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt