Taani finantsjärelevalvel Danske kohta suu lukus

Finanstilsynet jäi oma kommentaaris napisõnaliseks. „Taani finantsinspektsioon ei kommenteeri raporti üksikasju, seepärast hoidume sellest ka selle juhtumi puhul,“ teatas Finanstilsyneti kommunikatsioonijuht Søren Møller Christensen Äripäevale.

Äripäev küsis Taani finantsinspektsioonilt neli küsimust. 1. Mida Finanstilsynet sisuliselt Danske pangas avastas? 2. Kas Danske Banki rikkumine oli formaalne või sisuline ning kas Taani järelvalveamet on avastanud rahapesu Danske Banki Eesti harus? 3. Kuidas on Danske Banki Eesti haru juht Aivar Rehe seotud juhtumiga ning juurdlusega. 4. Mis saab edasi arvestades, et inspektsiooni tulemused andis Finanstilsynet edasi politseisse.

Siiski lisas Christensen, et üldiselt kontrollib inspektsioon, kas pank täidab rahapesu tõkestamise reegleid, et takistada rahapesukatseid vastavalt seadusele. Samuti lisas ta, et kuigi Finanstilsynet on kaevanud Danske panga peale politseisse, siis kriminaalasja algatamise otsustab politsei.

Kõnealuse raporti Danske grupiga seotud materjalid otsustas Taani järelevalveorgan anda edasi politseile pangareeglite rikkumise uurimiseks. „Me võtame Finanstilsyneti teadet väga tõsiselt ning me soovime teha kõik, et tõkestada rahapesu ning kuritegevust,“ teatas Danske panga asepresident Flemming Pristed pressiteates. Tema sõnul on pank astunud mitmeid samme rahapesu tõkestamise tõhustamiseks. Samuti teeb pangagrupp igakülgset koostööd nii inspektsiooni kui ka politseiga. „Taani finantsinspektsioon on palunud politseil uurida, kas Danske pank on täitnud seadusi seoses korrespondentpankade suhetega, ning me loomulikult teeme koostööd politseiga,“ teatas Pristed.

Danske panga Eesti filiaali kommunikatsioonijuht Tõnu Talinurm kinnitas, et uurimine pole seotud Eestiga. "Taani finantsinspektsioon ei ole kaasanud politseid uurimisse seoses Eesti filiaali puudutanud ettekirjutusega," kinnitas ta.

Pikk uurimine

Äripäev kirjutas, et Danske panga Eesti haru sattus kahe tule vahele. Eesti finantsinspektsioon avastas mullu Danske Eesti harus mitmeid rikkumisi ning tegi pangale 15. juulil 2015 ettekirjutuse nende kõrvaldamiseks. Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles Äripäevale, et ettekirjutus on alati meede sisulise ohuga tegelemiseks ning formaalsed rikkumised lahendatakse reeglina dialoogis turuosalisega.

„Finantsinspektsioon teeb ettekirjutuse, kui oleme tuvastanud õigusaktide rikkumisi, on vaja ära hoida õigusrikkumisi, on tõenäoline, et ettenähtavalt pankade võetud riskid oluliselt suurenevad, või see on vajalik panga klientide huvide kaitseks või finantssektori läbipaistvuse tagamiseks,“ selgitas Kessler. Ta lisas, et organisatsiooni vastavuse ja toimimise eest vastutab juht. „Danske panga Eesti filiaali organisatsioonis esinenud minetused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas olid minu hinnangul olulised,“ hindas Kessler.

Aastaid Danske Banki Eesti filiaali juhtinud Aivar Rehe rääkis Äripäevale, et ta ei teadnud Taani finantsjärelevalve asutuse kontrollist emapangas. Rehe kinnitas Äripäevale, et Danske Eesti haru kaudu pole rahapesu toimunud. „Kindlasti ei ole. Pank ei toimi üksiku ettevõttena, me töötame väga tihedalt rahapesu andmebürooga, mis on loodud selliste juhtumite ennetamiseks. Meie töötasime väga korrektselt. Finantsinspektsioon viitas, et tuleb juhtida, analüüsida ja parandada operatsiooniriske,“ rääkis Rehe.