Kataloogimaja säästab klienti ehitusmuredest

Kahe kümnendiga on majatehased arendanud välja tooted, mis lähevad Euroopas ja mujal maailmas hästi kaubaks. Tehases saab valmis ehitada maja, millel on nii vundament kui ka siseviimistlus tehtud, kirjutab 6. märtsi Äripäev ehituse rubriigis.

OÜ Q-Haus Baltic juhatuse liikme Reini Sootsi sõnul tehasemajade populaarsus kasvab. Eriti aktuaalseks on need läinud just viimase paari aastaga. Inimesed muutuvad Sootsi hinnangul teadlikumaks kvaliteedist ja ehitusnõeuetest ning energiasäästlikud lahendused on hakanud populaarsust koguma. Just need on tema teatel võtmesõnad tehasemajade puhul, nagu ka kiirus ja hind.

Tehaste tootmissüsteeme kontrollitakse vastavalt kvaliteedinõuetele, lahendused on sertifitseeritud ja vastavad tehnilistele nõuetele. Sootsi sõnul võivad inimesed kindlad olla, et majade kasutamisel ei teki probleeme ning nad saavad kiirsti soojapidava ja kvaliteetse maja. 

Nn võtmed kätte lahendus jääb hinnaklassi 1000-1200 eurot ruutmeetri kohta. Majja saab kolida kolm kuud pärast tellimist. “Olulist hinnavahet ei ole, aga sama hinna eest saab energiasäästlikuma ja kvaliteetsemate materjalidega ehitatud kodu," ütles Soots. See on võimalik tehaste peensusteni optimeeritud tootmisprotsesside ja läbimõeldud lahenduste arvel.

Suund valmislahendustele

OÜ Akso-Haus juhatuse liige Andres Samarüütel ütles, et tehasemajade suund on sinnapoole, et need oleks maksimaalselt valmis. Näiteks pakutakse majamooduleid koos vundamendiga. Tehases valminud vundamendiga maju saab soovi korral ka ühest kohast teise viia.

Akso-Haus kasutab enda patendeeritud ehitusviisi, mis võimaldab hooneid krundile paigaldada ning teisaldada igal aastaajal. Hooned ehitatakse juba tehases vundamendile. "Majad transporditakse 90% ulatuses viimistletud ruummoodulitena objektile, kus monteeritakse paari nädalaga kokku. Sama lihtsalt saab neid hiljem teisaldada," kirjeldas Samarüütel.

Soome ja Rootsi omavalitsused tellivad Samarüütli sõnul üha rohkem moodulitest rendikoole ja -lasteaedu. "Sest need on hõlpsasti teisaldatavad hooned," märkis Samarüütel. Samuti pakub moodulehitus erilahendeid, mida saab tulevikus ümber mängida, kui plaanid muutuvad.

“Soomes ja Rootsis on tervishoiunõuded sotsiaalobjektidele ja sellealane kontroll tunduvalt karmimad kui meil. Sellest tulenevalt tuli neil hakata aktiivselt otsima paindlikke lahendusi juba 15 aastat tagasi,” selgitas Samarüütel, et sealsed koolid, lasteaiad ja vanadekodud tuli sulgeda, kuna need ei vastanud karmistunud tervishoiunõuetele.

Tema sõnul tuli valida, kas remontida, ehitada uus või võtta rendile teisaldatav moodullahend. "Tekkisid ka organisatsioonid, kes pakkusid selliseid rendivõimalusi,” selgitas Samarüütel. Eestis need võimalused ja selline struktuur veel praktiliselt puuduvad, ehkki paljudes linnades ja omavalitsustes oleks vajadus rentida teatud perioodiks kooli-, lasteaia- ja hooldekodu kohti. 

Juba ehitatakse puust ka korrusmaju. “Kõik on ilmselt kuulnud 14-korruselisest korterelamust Norras, mille rajamisel osalesid ka Eesti tehased,” märkis Samarüütel, viidates Kodumajatehase ASile. 

Kopeeriti Skandinaavia mudeleid

“10-20 aastat tagasi olid meil ees Skandinaavia majatehaste kataloogid, kust kopeeriti ja mugavdati omale sobivaid lahendeid,” meenutas Samarüütel, kes on moodulmaju tootnud 18 aastat. “Praeguseks on Eestis juba väga tugev arhitektide põlvkond, kes koostöös majatehastega pakub väga head maailmatasemel arhitektuuri,” lisas ta. 

Tarbija on Samarüütli sõnul muutunud ajaga teadlikumaks. “Nõutakse kõrge energiamärgisega hooneid, kus on kasutatud kaasaegseid energiasäästu ja -salvestuse lahendusi. Klient taotleb ka arhitektuurset eripära ja perevajaduste detailset planeerimist,” rääkis Samarüütel kliendi eelistustest. Märksõnad on naturaalsed loodusmaterjalid nagu puit ja sulandumine keskkonda. 

Moodulmajade müük kasvab kogu maailmas, eriti kalli tööjõuga riikides. “Mis seal salata, tehases toota on tunduvalt odavam ja kiirem,” märkis Samarüütel. Ta juhtis veel tähelepanu kahele aspektile, mis traditsioonilises ehituses on hägused ja sõltuvad juhuslikkusest. "Lõpphind ja tähtaeg. Tehasemajal on need rangelt paigas ega muutu,” märkis ta.

Ostjat peletab korraga makstav hind

Arhitektuurikaubamajas katus.eu on pakkumisel palju moodul- ja elementmaju. Katus.eu tegevjuhi Tiit Silla sõnul valivad üksikud kliendid kataloogist valmislahenduse - enamik tahab hoonet enda käe järgi muuta. “Keeruline on luua hästi läbi mõeldud tüüplahendust, projekti on lihtsam teha, kui teada on konkreetne inimene ja tema soovid,” selgitas ta hea moodulmaja projekteerimise keerukust. 

“Arvestama peab kas või sellega, et krundid on erinevad ja maja paigutamine ilmakaarte suhtes on kruntidel erinev,” loetles Sild. "Näiteks selleks, et saada avar lõunapäikesega elutuba, tuleb läbi mõelda neli lahendust."

Silla sõnul peletab eestlasi ka moodulmaja hind, mis tuleb korraga välja käia. “Traditsioonilise majaehituse puhul saad sa maksta jupphaaval, täpselt nii kiiresti, kui võimalik on,” märkis ta. Kui kõik kulud, mis aastatega maja ehitusse pannakse, kokku lugeda, võib see summa tehasemaja hinnast kallim tulla.

Üks tehasemajaga seonduvatest müütidest on keskendumine nn tüüpprojektidele. AS Saare Erek/Saaremaa Houses juhatuse liige Kaarel Väer märkis, et nemad teevad koostööd arhitektuuribürooga TEMPT, kelle arhitektid Mihkel Urmet ja Taavi Kuningas lähenevad igale eramule individuaalselt. “Seetõttu on iga eramu omaette projekt, mille puhul arvestatakse kliendi soovide ja ettepanekutega," sõnas Väer.

OÜ Astel House müügikonsultandi Guido Klammeri sõnul aga hindavad eestlased just standardseid moodulmaju. “Mullu müüsime Eestis 30 maja. Eelistatakse kataloogimaju. Meil on küll arhitekt, kes paneb kokku täpselt soovitud maja, aga võetakse pigem kataloogis olev toode,” selgitas Klammer. “Kliendid näevad kataloogis ilusat toodet ja on rahul, et ei pea ise mõtlema mida, kuidas ja kuhu,” lisas ta. 

Enamik tehasemaju müüakse piiri taha

Enamik puitelementmajade tootjaid ekspordib oma toodangust 80-95%, põhjuseks valdkonna pikad traditsioonid ja kogemused Skandinaavias.

"Eesti tootjaid hinnatakse võõrsil, kuna meie kvaliteedistandardid ja innovaatilisus on kohalike tootjatega võrreldes paremal tasemel," ütles OÜ Q-Haus Baltic juhatuse liige Reini Soots. "Peale selle pakuvad Eesti majatootjad erilahendusi vastavalt kliendi soovile ja selle puhul tuleb sisse ka selge hinnaeelis välismaisete tootjatega võrreldes,” põhjandas Soots, miks välisturgudel majad hästi lähevad.

Tehasemaja on populaarne ka Eestis, kuid nende ostjad on Sootsi sõnul pigem teise või kolmanda maja soetajad. "Kes on näinud traditsioonilise ehitamisega kaasnevat asjaajamist ning pikka ehitusaega, millega kaasnevad kaudsed kulud võivad ületada esialgse eelarve üsna märkamatult,” lausus ta.

OÜ Akso-Haus juhatuse liikme Andres Samarüütli sõnul toodavad moodultehased valdavalt ekspordiks, sest Eesti ehitusturg on väike ja kõikuv. "Tehasetoodang oma rahvusvaheliste standarditega eeldab esmaklassiliste komponentide ning toorme kasutamist, aga kohalik tellija ei suuda seda kinni maksta. Eestis on tööjõukulud suhteliselt väikesed võrreldes Skandinaavia ja Kesk- Euroopa maadega. Ja kindlasti on mingi kohalik ehitaja nõus ehitama teatud tingimustel väga soodsalt,” selgitas Samarüütel.

Sootsi sõnul võib puidust tehasemaju pidada koos IT-teenuste arendusega Eesti Nokiaks. “Oleme innovaatilisust üles näidanud ja pannud need kaks asja omavahel kokku - targa maja süsteemid meie puitmajades on hea reklaam sektorile ja kindlasti ka Eestile üldiselt,” lisas ta.