Kirega tehtud töö viis kodutud koerad oma koju

Kaks tudengineiut ja Varjupaikade MTÜ Pärnu vabatahtlikku Hanna-Mai Ressar ja Hetty Nõmmann võtsid sihiks aidata kodututel loomadel kodu leida. Selleks lõid nad blogi, mille menukus on lühikese ajaga kärpinud kodututele loomadele koduleidmise aja poolelt aastalt kahe kuu peale.

„Võiks öelda, et koerad on meie tooted, meie oleme tootearendajad ja me müüme neid läbi blogipostituste,“ ütles Hanna-Mai Ressar. Kuigi praeguseks on nende blogi populaarne, oli algus Ressari sõnul väga raske. „Me tegime midagi valesti. Lõpuks saime aru, et kirjutame täpselt selliseid lugusid, mida paljud teisedki ja me ei eristu teistest kuidagi,“ ütles ta. Seetõttu otsustasid nad, et ei kirjuta enam ühtegi lugu vaid loo kirjutamise pärast, vaid siis, kui selleks on neil päriselt ka inspiratsiooni.

Ühel päeval varjupaika minnes märkas Ressar, et kolm aastat varjupaigas olnud koer Liisu, kes muidu oli loomult väga energiline ja rõõmsameelne, konutab kurvalt nurgas. „Tema kurbus läks mulle väga hinge ja ma kirjutasin temast loo. Postitus hakkas levima ja jõudis 33 000 inimeseni. Viie päeva pärast sõitis Liisu päris oma koju,“ rääkis ta. „Tundsime, et meie lugudel saab olla võimu.“

Hetty Nõmmanni sõnul püüavad nad võimalikult palju pildis olla, nad arendavad end pidevalt ja püüavad juurde õppida, kuidas koertele paremini kodu leida saaks. Kõik need tegevused on viinud selleni, et varjupaigas polnud aasta lõpus ühtegi koera. Pärast seda pole Pärnu varjupaigas korraga olnud rohkem kui 10 koera, mis on kolm korda vähem kui varem. Ressar ütles, et tähtsaim asi õnnestumise juures on teha asja kirega.