Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjad nõuavad hankeseaduse muutmist
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.Foto: Raul Mee
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda arutas uut riigihangete seaduse eelnõud nii oma liikmete, juhatuse liikmete kui ka erinevate huvigruppidega ning koostas viis muudatusettepanekut.
Äripäev on varem kirjutanud, et ettevõtjad on juhtinud tähelepanu reale puudustele uues riigihankeseaduses. Näiteks artiklis
„Eksinud ettevõtjad pääsevad riigihangetele“ kirjutasime, et seadusemuudatus võib tuua võlgu olevad firmad taas pakkumiste laua taha, mis teeb ettevõtjad murelikuks. Artiklist
„Riigihankel osalejad jäetakse pimedusse kobama“ selgus aga, et eelnõuga soovitakse edaspidi salastada riigihankes osalevad ettevõtted ja pakkumuste maksumused.
Kaubanduskoda esitas viis ettepanekut:
*Pakkujatel tuleks võimaldada pakkumuste protokollidega ning maksumustega tutvuda. Tuleb tagada, et ärisaladuse kaitse eesmärgil ei kannataks läbipaistvus.
*Välistada tuleb olukorrad, kus ettevõte, kel on maksuvõlg, saab hankemenetluses pakkumusi esitada. Seda tuleb kontrollida juba hanke väljakuulutamise seisuga ja pakkumuste avamisel. Enne kui kõik korras ei ole, ei tohi pakkumust edasi hinnata. See põhimõte kehtib ka praegu ning seda ei peaks muutma.
*Tuleks sisse viia siduva eelotsuse instituut, mis käsitleb hankemenetluse-eelseid olukordi.
*Riigihangete vaidlustuskomisjonis kantud õigusabikulud tuleks võitjale kompenseerida nagu tavakohtus.
*Vajalik on rakendada konkreetseid meetmeid töövõtuahelas osalevate isikute maksukuulekuse tõstmiseks ja alapakkumiste vältimiseks. Näiteid selleks on naaberriikidest võtta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.