Bravuuriga alustanud viinatootjal võhm väljas

Eesti ühe populaarsema viina Y2K kaubamärgi omanikku AlcorDistilleryt ähvardab äriregistrist kustutamine, kuna ettevõte ei ole kahe ja poole tegutsemisaasta jooksul esitanud ühtegi majandusaasta aruannet. Aega vigade paranduseks on antud kuni 2. septembrini. Tahtlikku ettevõtte lõpetamist nimetab juhtkond kuulujutuks, aga kommentaare ka ei anna.

Samas on teada, et AlcorDistillery ütles hiljuti mitmele kliendile lepingu üles. „Oleme neilt saanud lepingu lõpetamise teate, ent seda pole meile veel jõutud põhjendada. Loodame saada rohkem infot lähiajal,“ ütles Rimi Eesti Food ASi kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats e-kirjas. „Seetõttu ka rohkem hetkel kommenteerida ei saa.“

Coop Eesti Keskühistu kommunikatsioonijuht Martin Miido ütleb, et nemad on äraootavad ning saavad kommenteerida siis, kui koostöös on olulisi muutusi. Prisma ja Maxima AlcorDistillery tooteid ei müü.

Ettevõtte töötaja, kes soovis anonüümseks jääda, kinnitas, et firmal ei ole kerge, kuid uksi kinni panema ei hakata. Nimelt olevat käimas ümberstruktureerimine, mille tähendust ta aga seletada ei osanud. 

Juhid keelduvad rääkimast

Kui ettevõtet aitas pea kaks aastat tagasi käima lükata umbes kolmkümmend töötajat, siis tänaseks on neist järel alla poole. Töötajate arv on kokku kuivanud, mitmed juhtivtöötajad vallandatud, mõnigi omal soovil lahkunud.

Endised ja ka praegused töötajad oma nime all olukorrast ettevõttes rääkida ei soovi. Hiljuti vallandati viimane kuuest piirkonna müügiesindajast, kes on enda lahtilaskmise vaidlustanud töövaidluskomisjonis. Samal on teinud ka mitmed teised töötajad. Seni on kõik võidu saanud. Üldjuhul ei ole AlcorDistillery oma eksimust tunnistanud.

Viimane lahtilastud piirkonna müügiesindaja, kes töötas ettevõttes algusest peale, nimetas ettevõtet ulmefirmaks. Ka tema ei soovinud oma nime all rääkida. „Nagu oleks 90ndates tagasi. Ei ole normaalne firma. Käitub inimestega nagu asjadega,“ oli tema lühikirjeldus ettevõtte kultuurist. 

Ettevõtte suuromanik Aleksander Usov on Peterburi venelane, kes andnud ettevõttesse mitu korda laenu. Ise ta siin kohapeal ei viibi. Äriregistri kinnitusel seadis Usov enda antud laenude tagatiseks tänavu talvel ka 1,7 mln eurose hüpoteegi ettevõtte vallasvarale.

Ainuke juhatuse liige Mihhail Bebnev on samuti Venemaa kodanik, aga elab aastaid Eestis. Eesti keelt ta ei räägi. Äripäevaga keeldus ta rääkimast, mainides, et väited firma hääbumisest on valed. Bebnevil on teisigi firmasid, kus ta on kas omaik või juhatuse liige või mõlemad. Peale selle on ta juba pikemat aega Eesti Profipoksi Föderatsiooni juhatuse liige.

Samuti keeldus Äripäevaga rääkimast äriregistri andmeil nõukogu esimees Toomas Heinaste, kes on ka ettevõtte üks asutaja ja algselt teine omanik läbi oma ettevõtte Alcora Invest OÜ. Kui mullu hilissügisel toimus selles ettevõttes omanike vahetus, siis jäi Heinaste sinna ainukeseks juhatuse liikmeks. Nüüdseks olevat Heinaste aga erimeelsuste tõttu täiesti kõrvale jäetud. Ka 2013. a asutatud Alcora Investil on majandusaasta aruannete puudumise tõttu äriregistris kustutamishoiatus.

Kaotanud kõik töövaidlused

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on AlcorDistilleryl olnud kuus töövaidlusasja.

2014. aastal vaidlustas töötaja töölepingu erakorralise ülesütlemise töötajast tuleneval põhjusel ja taotles tööandjalt hüvitist ebaseadusliku ülesütlemise eest. Töövaidluskomisjon tuvastaski, et tööandjal puudus õiguslik alus tööleping üles öelda, luges töösuhte lõppenuks töövaidluskomisjoni otsusega töölepinguseaduse (TLS) paragrahvi 107 alusel ning mõistis töötajale välja hüvitisena 229 eurot.

2015. aastal oli neli töövaidlusasja:

1) Töötaja vaidlustas töölepingu erakorralise ülesütlemise töötajast tuleneval põhjusel ja taotles tööandjalt hüvitist ebaseadusliku ülesütlemise eest. Töövaidluskomisjon tuvastaski, et tööandjal puudus õiguslik alus tööleping üles öelda, luges töösuhte lõppenuks töövaidluskomisjoni otsusega TLS §107 alusel ning mõistis töötajale välja hüvitisena 4522,70 eurot.

2) Töötaja nõudis tööandjalt lõpparvet, sh hüvitist koondamisest vähem ette teatatud aja eest, koondamishüvitist ja kasutamata põhipuhkuse eest. Töövaidluskomisjon mõistis töötaja kasuks välja kokku 6327 eurot.

3) Töötaja nõudis saamata jäänud lõpparvet, summas 552,54 eurot. Tööandja tunnistas nõudeid ja töövaidluskomisjon mõistis nõutud summad töötajale välja.

4) Koondatud töötaja nõudis samuti saamata jäänud lõpparvet, summas 2096,73 eurot. Tööandja nõudele ei vastanud ning töövaidluskomisjon rahuldas töötaja nõuded.

2016. aastal on üks töövaidlusasi, kus töötaja vaidlustas töölepingu erakorralise ülesütlemise töötajast tuleneval põhjusel ja taotles tööandjalt hüvitist ebaseadusliku ülesütlemise eest. Menetlus on pooleli.