Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ehituslubade väljastamine kasvas hüppeliselt

    Liven Kinnisvara partner Andres AavikFoto: Andres Haabu

    Tänavu esimeses kvartalis kasvas hüppeliselt ehituslubade väljastamine eluruumide ehitamiseks, kuid väljastatud lubadest jõutakse vaid pooltel juhtudel ehituseni.

    "Ehituslubade väljastamises on toimunud võrreldes möödunud aastaga oluline kasv, kuid see arv ei näita veel tegelikku ehitustegevust," lausus Tallinnas muu hulgas luksuslikke elamuid arendava Liven Kinnisvara partner Andres Aavik „Ehitusse lähevad võib-olla pooled väljastatud ehitusloaga objektidest."  
    Samuti tõi ta välja, et võrdlusbaas on väga madal. 2010.–2011. aastal väljastati aastas vaid paar tuhat ehitusluba ning taastumine on olnud vaevaline. Aaviku sõnul võiks Tallinnas ja Harjumaal uusi eluasemeid lisanduda aastas 2500–3000. „Vaadates praegust ehituslubade väljastamise tempot ja uute projektide alustamist, siis me sel aastal ka sellesse vahemikku jõuame. Tallinn on kasvav keskus ning kasvu toetab ka elanike soov oma elamistingimusi parandada,“ lausus ta.
    Statistikaamet teatas, et ehitisregistri andmetel lubati tänavu esimeses kvartalis kasutusse 990 uut eluruumi. Sama palju uusi eluruume valmis ka aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asusid korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas.
    Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. Tänavu esimeses kvartalis väljastati ehitusluba 1347 eluruumi ehitamiseks, mida on üle poole rohkem kui mullu esimeses kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
    Kortermajade ehitus on Liven Kinnisvara partneri sõnul peamiselt koondunud Tallinnasse ja Tartusse, üksikuid projekte rajatakse ka teistesse linnadesse. Võimalike turu ülekuumenemisega seotud riskide maandamiseks on pangad Aaviku sõnul seadnud arendajatele eelmüügi nõuded. „Pangapoolne finantseerimine ei avane enne, kui 20–50% korteritest on müüdud,“ märkis ta. Selline nõue on Aaviku sõnul Põhjamaades kasutusel olnud juba aastakümneid ning sealne turg on sellega harjunud.
    "Korteriomaniku jaoks tähendab see seda, et ta teeb küll broneeringu või võlaõigusliku lepingu, kuid ehitus ei alga enne, kui panga seatud eelmüügi nõue on täidetud. Arendaja jaoks tähendab see vajadust suur hulk kortereid müüa nii-öelda paberi pealt," lisas ta. 

    Hoonete ehitus kasvatas ehitusmahte

    Eesti ehitusettevõtted ehitasid tänavu esimeses kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 3% rohkem. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvasid ehitusmahud 5%.

    Hoonete ehitamine suurenes 12% ning rajatiste ehitamine vähenes ligi viiendiku võrra.

    Kohalikku ehitusturgu mõjutab jätkuvalt enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Vähem tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Seevastu hoonete uusehitus jätkas kasvutrendil. 

    Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 8%, mida mõjutasid põhiliselt hooneehitustööd. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 9%.

    Allikas: statistikaamet

    Kas hakkame nägema rohkem verd ja pisaraid?
    Kinnisvaraalase nõustamisega tegeleva Adaur Grupi juhatuse liikme Tõnu Toompargi sõnul näitab suur ehituslubade arv, et luuakse potentsiaali elamispindade pakkumise kõrgel tasemel hoidmiseks ehk kinnisvaraarendajate plaanid on optimistlikud. Ka tema sõnul peab arvestama, et kõik ehitusload ei jõua ehitusse. "Seega loob ehitusluba ainult potentsiaali pakkumise suurenemiseks," märkis Toompark.
    Tarbijate seisukohast on tema hinnangul olukord samuti positiivne, sest valikuvõimalus elamispindade turul püsib lai.
    Riskide poole pealt nägi Toompark, et suur ehituslubade arv võib tekitada ülepakkumise, mis toob endaga kaasa hinnakonkurentsi. „Arendusturul praegu ringi vaadates on hinnakonkurents tegelikult juba selgelt olemas. Võimsamad allahindlused küündivad kümnete tuhandete eurodeni,“ tõi ta näiteks.
    Küll võib kinnisvaranõustaja sõnul öelda, et kõik pakkumises olevad arendusprojektide korterid leiavad omale ostjad – seisva müügiga projekte praktiliselt ei ole. „On suur küsimärk, kas pakkumise suurenemine või võimalus pakkumise suurenemiseks loob olukorra, kus tekib ülepakkumine ning tänane pankrottideta arendusturg näeb rohkem verd ja pisaraid,“ märkis Toompark.
    Kinnisvarafirmade liidu juhti Tõnis Rüütlit üllatas see, et nõudlus uusarenduste korterite järele on olnud uskumatult kõrge. Ta ei oleks sellist nõudlust enda sõnul prognoosinud. Rüütel pani suure huvi selle arvele, et me ei saa üle finantsolukorrast, mis meid viimased aastad on kollitanud. Nimelt inflatsioon ja negatiivsed intressid söövad inimeste säästusid ja neile ei ole head väljundit. 
    Rüütli sõnul ostetakse täna umbes 40% kogu elamukinnisvarast ilma finantsvõimenduseta ehk ilma pangalaenuta. „See kõneleb konkreetselt säästude realiseerimisest,“ lausus Rüütel.
    Elukondlik kinnisvara on tema sõnul saavutanud masueelse taseme, ehk meil on tasapisi buumiaegne tase käes. Vahepeal on kümmekond aastat aega ka läinud. 
    TASUB TEADA
    Tänavu 21. märtsil hakkasid kehtima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse ja võlaõigusseaduse muudatused. Erinevalt varasemast nõutakse pankadelt uusarenduste puhul eksperthinnangut, mille tellimise kulu võib jääda laenuküsija kanda. Kui varem said pangad uute korterite tagatisväärtuse määramisel arvesse võtta ka arendajate müügipakkumisi, siis värske seadusemuudatuse kohaselt sellest üksi enam ei piisa. 
    Seadus ootab veel ministri määrust, mis täpsustaks elamukinnisvaraga seotud laenude puhul tagatiste hindamise nõudeid. Selle määruse väljatöötamine aga alles käib. Kuna turuosalistel on selles suhtes erinevad nägemused, siis läbirääkimised veel käivad ja määrus võiks valmis saada suveks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hiina aktsiad tegid tugeva tõusu keset majanduslanguse lähenemise hirmu
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Carri Ginter ja Aleksandr Šapovalov tegelike kasusaajate avaldamisest: seis on segane, kuid tark ei torma
Tegelike kasusaajate registrid on parandanud märkimisväärselt ärikeskkonna läbipaistvust ning need ei kao, kuid pärast Euroopa Kohtu otsust oleme sattunud õiguslikult halli alasse, kirjutavad Tartu ülikooli Euroopa õiguse kaasprofessor, vandeadvokaat Carri Ginter ja jurist Aleksandr Šapovalov advokaadibüroost Sorainen.
Tegelike kasusaajate registrid on parandanud märkimisväärselt ärikeskkonna läbipaistvust ning need ei kao, kuid pärast Euroopa Kohtu otsust oleme sattunud õiguslikult halli alasse, kirjutavad Tartu ülikooli Euroopa õiguse kaasprofessor, vandeadvokaat Carri Ginter ja jurist Aleksandr Šapovalov advokaadibüroost Sorainen.
S&P 500 katkestas 5-päevase kaotusteseeria
Kõikidel Wall Streeti põhiindeksitel oli tõusupäev. S&P 500 tõusis pärast viit järjestikust kaotust 0,8%, Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis samuti umbes 0,5%. Nasdaq Composite kerkis 1,1%.
Kõikidel Wall Streeti põhiindeksitel oli tõusupäev. S&P 500 tõusis pärast viit järjestikust kaotust 0,8%, Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis samuti umbes 0,5%. Nasdaq Composite kerkis 1,1%.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Raadiohommikus: konkreetsed investeerimisideed tänasesse päeva
Töönädala viimases raadiohommikus laome investeerimisekspertide abiga tugeva vundamendi rikkuse kasvatamiseks ja kogumiseks ning anname ettevõtjatele praktilisi soovitusi kulude juhtimiseks.
Töönädala viimases raadiohommikus laome investeerimisekspertide abiga tugeva vundamendi rikkuse kasvatamiseks ja kogumiseks ning anname ettevõtjatele praktilisi soovitusi kulude juhtimiseks.

Olulisemad lood

Linn blokeerib ettevõtjate plaanid Rail Balticu jaoks kaevandusi rajada "Meie elanikud ei taha seda!"
Maardu linnavalitsus ei anna ettevõtetele luba linnas geoloogilisi töid teha, selgitades, et elanikud on mürast, tolmust ja porist väsinud. Üks ettevõtetest, kellele ära öeldi, peab otsust poliitiliseks punktivõtuks.
Maardu linnavalitsus ei anna ettevõtetele luba linnas geoloogilisi töid teha, selgitades, et elanikud on mürast, tolmust ja porist väsinud. Üks ettevõtetest, kellele ära öeldi, peab otsust poliitiliseks punktivõtuks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.