Mis toimub korteriturul?

Kui Maa-ameti andmeil tehti esimese kuue kuuga korteritega rohkem tehinguid ning hinnad kasvasid, siis viimastel kuudel on jahtumine kohale jõudnud.

Poole aastaga tehti korteritega 9752 tehingut ja seda on aastatagusest samast perioodist 3% võrra enam. Samal ajal kasvas korterite mediaanhind siinsetes maakondades.

Tehinguid korteritega 2016. aasta I poolaastal (muutus võrreldes 2015. aastaga):

Pärnumaa 560 (8%)

Raplamaa 167 (25%)

Saaremaa 123 (8%)

Tartumaa 1141 (2%)

Valgamaa 153 (29%)

Viljandimaa 230 (7%)

Võrumaa 160 (25%)

Hinnad kasvasid tehingute hulgast kiiremini. Korterituru suunanäitaja, Tallinna korteritehingute ruutmeetri mediaanhind, kasvas seejuures 4% võrra.

Korteritehingute mediaanhind 2016. aastal I poolaastal, eurot ruutmeetri kohta (muutus võrreldes 2015. aastaga):

Harjumaa 1437 (5%)

Hiiumaa 311 (-13%)

Ida-Virumaa 197 (-14%)

Jõgevamaa 116 (-7%)

Järvamaa 145 (-4%)

Läänemaa 390 (32%)

Lääne-Virumaa 181 (0%)

Põlvamaa 201 (34%)

Pärnumaa 764 (11%)

Raplamaa 289 (12%)

Tartumaa 1143 (3%)

Valgamaa 112 (22%)

Viljandimaa 342 (8%)

Võrumaa 296 (12%)

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark tõi oma veebis välja, et nii hindade kui tehingute juurdekasv teises kvartalis pidurdus, piirdudes mõlemal juhul kahe protsendiga. Pealinnas aga kahanesid viimase kolme kuu korteritehingud 1% võrra.

Hinnatõusu pidurdumine on 1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul jõudnud ka statistilistesse näitajatesse. "Aastaga on nii hinnad kui tehingumahud püsinud samal tasemel. Igal ajal on arendajaid ning ostjaid, kes teevad rumalaid otsuseid, aga pangad praegu tühje põlde või igat projekti ei finantseeri ja mullistumist ei toeta,” lisas Vahter. "Paari lähiaasta jooksul kinnisvarasektoris olulisi muutusi ei toimu. Pole põhjust oodata, et miski läheb palju odavamaks või kallimaks."