• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Milliseid Ida-Euroopa riike mõjutab Brexit enim?

    Kõige enam on kaalul poolakatel.Foto: EPA

    Ida-Euroopa on regioon, mida Brexit võib mõjutada kõige enam. Mõnede riikide jaoks on järelmõju suurem kui teistel, kirjutab Bloomberg.

    Pärast Ida-Euroopa riikide liitumist Euroopa Liiduga läksid paljud inimesed Baltikumist kuni Bulgaariani Suurbritanniasse tööle. ELi arengufondide abiga on Poolas ehitatud palju teid ja sildu. Vabakaubandus on aidanud eksporti suurendada.
    Brexitiga kaasnenud ebakindlus on eelnimetatud eelised ohtu seadnud. Suurbritannias elab ja töötab 1,5 miljonit Ida-Euroopa riikide kodanikku. Ei ole veel teada, kuidas Euroopa Liidu eelarveauk ära täidetakse ja milliseks kujunevad kaubandussuhted brittidega.
    „Kõige enam mõjutab Brexit Leedut, Ungarit ja Poolat,“ ütles S&P Global Ratingsi krediidianalüütik Aarti Sakhuja. „Nendest riikidest on Suurbritannias palju migrante. Lisaks on neil riikidel Suurbritanniaga tihedad kaubandussuhted ning nad sõltuvad ka Euroopa Liidu rahast.“
    Töötajate hulk, kes on Ida-Euroopast Suurbritanniasse läinud (miljonites).Foto: Bloomberg
    Kõige rohkem on Suurbritanniasse immigrante tulnud Poolast ja Rumeeniast. Poola on 38miljonilise rahvaarvuga suurim Ida-Euroopa riik, mis on ka Euroopa Liidu liige. Riigist on töötajaid tulnud alates 2004. aastast, mil Poola ELiga liitus. Rumeenia kodanikud on vabalt Suurbritanniasse pääsenud alates 2014. aastast.
    Suurbritannia on saanud uue peaministri, aga nende tulevikusuhted ELiga ei ole veel selged. Brittide uus rahandusminister Philip Hammond ütles, et riik peaks tagama võimalikult hea ligipääsu ELi ühisturule. See eesmärk võib tähendada, et säilib ka töötajate vaba liikumine ELi ja Suurbritannia vahel.
    Poolakatest töötajad saadavad kodumaale iga aasta 1,2 miljardit dollarit. See on suhteliselt väike osa Poola 471 miljardi dollari suurusest majandusest. Rahaülekannete tegemine võib suuremaks probleemiks osutuda aga näiteks Lätile, mille majandus on üle 10 korra väiksem.
    Iga-aastased rahaülekanded Suurbritanniast Ida-Euroopa riikidesse (miljonites)Foto: Bloomberg
    Eksporti vaadates on kõige suurem mõju Tšehhile ja Lätile. Kummagi riigi ekspordist moodustab Suurbritannia umbes 4 protsenti, selgub S&P andmetest. See mõju ei ole tõenäoliselt aga väga suur, sest enamus Ida-Euroopa riikide ekspordist läheb ELi riikidesse, teatas Erste Group Bank AG.
    „Võimalik kaubandussuhete vähenemine ei ole kõige suurem negatiivne faktor, mis võiks Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majanduskasvu pärssida,“ teatas pank pärast referendumit avaldatud raportis. Kõige suurem risk peitub nende sõnul terve regiooni majanduse aeglustumises.
    Viimane küsimärk on ELi arengufondid. 2014-2020 eelarves on 114,7 miljardit eurot, mis läheb Poolasse erinevate projektide rahastamiseks. Samas jätkavad britid makseid Euroopa Liidu eelarvesse vähemalt 2 aastat – see on aeg, mis kulub EList täielikult lahkumiseks. Pärast seda on võimalus, et britid peavad ühisturule ligipääsemiseks maksmist jätkama.
    Euroopa Liidu 2014-2020 eelarvest Ida-Euroopa riikidesse suunatav raha (miljardites).Foto: Bloomberg
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Wolti ja Supercelli investorid toovad Soome börsile uue SPACi
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Klotsifirma lööb keset pandeemiat rekordeid
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 140 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.