Rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt on muudatuse hind umbes 7 miljonit eurot aastas. Maksumaksjale pakutakse selle raha eest madalamat halduskoormust. Sisuliselt tähendab see, et kasvab nende väikeettevõtjate hulk, kes ei pea ennast käibemaksukohustuslaseks registreerima ning kel puudub seetõttu ka käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise kohustus.

„Alustava väiketootja jaoks, kelle planeeritud kulud on esialgu tuludest suuremad, võib sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus olla ellujäämiseks vajalik võtmetegur,“ selgitas Äripäevas KPMG vanemmaksunõustaja Einar Rosin. „Ka piiriülese äriga tegeleval ettevõtjal on üldjuhul kasulik end käibemaksukohustuslasena registreerida, kuna mahaarvatava sisendkäibemaksu summa on enamasti suurem kui arvestatud käibemaks. Lisaväärtusena võib käibemaksunumbri olemasolu anda välispartnerile lisakindluse, et ettevõtja on usaldusväärne.“

Planeeritav piirmäära tõus mõjutab rahandusministeeriumi hinnangul ca 12 000 ettevõtjat, kelle aastane käive jääb vahemikku 16 000–40 000 eurot. Nii neile kui ka tulevikus loodavatele ettevõtetele annab piirmäära tõus senisest suurema võimaluse kulude optimeerimiseks.

Senine piirmäär on püsinud muutumatuna alates 1995. aastast.