Soovitused alustavale ettevõtjale raha jahtimiseks

KredEx käendab stardilaenu peamiselt 1-9 inimesega tegutsevatele mikroettevõtetele väga erinevates valdkondades. Kindlamate äriplaanide väljasõelumiseks on paigas kriteeriumid, millest KredExi ettevõtlusdivisjoni juhi Jarmo Liiveri sõnul on peamine, kes on ettevõtte omanikud ning millised on nende kogemused ja senine tegevus.

Oluline on ka idee ja mis seisus on tegevusplaan. „Kas ta on jõudnud sellisesse faasi, et tõesti juba on seda laenu vaja või ei ole. Ja peamine, mida me vaatame, on tagasimaksevõime,“ selgitas Liiver. Rahavoo prognoos ei tohiks tema sõnul olla liialt optimistlik, et ettevõtja lõpuks ise hätta jääks.

Kogemusi ja teadmisi saab juurde omandada, kuid Liiveri sõnul peavad peamised nõudmised siiski täidetud olema. „Kui nendes peamistes asjades on juba kahtlusi, siis üldjuhul mida rohkem uurida, seda rohkem tekib küsimärgiga kohti.“

Äraütlemine võib olla alustavale ettevõtjale ka hea äratus. „Võib-olla "ei"-vastus paneb lihtsalt mõtlema, miks see projekt "ei" sai,“ ütles Liiver, lisades, et siis saab riskantsema projekti veel kord läbi mõelda.

Tihe sõel

Enne KredExit valivad aga pangad, kellele nemad on üldse nõus laenu andma. Näiteks Swedbank lükkab tagasi ligikaudu 20 protsenti alustavate ettevõtete laenutaotlustest.

LHV alustavaid ettevõtteid üldjuhul üldse ei finantseerigi. „Alustava ettevõtte risk on suur, ettevõtte tulemusi on raske ette ennustada, kuid pankadele meeldivad eeskätt lihtsad ja stabiilsed ärid,“ ütles LHV ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume põhjenduseks. Finantseerinud on nad neid alustavaid ettevõtteid, mille taga seisvad isikud on oma varasemate tegudega näidanud, et nad on suutelised ja ka valmis ettevõtet rasketel aegadel toetama.

Jarmo Liiveri sõnul KredExi käenduste süsteem alustavate ettevõtjate jaoks toimib, sest pangad ei ole valmis ilma nendeta seda riski võtma. „Me olime siin eelmise aasta lõpus täitsa hädas, et pangad ei olnud valmis isegi meie käendusega koos alustavaid ettevõtteid finantseerima,“ ütles Liiver. Tema sõnul kaalusid nad muudatusi, et oleks ikkagi võimalusi finantseeringut pakkuda. Praeguseks on laenuaktiivsus kasvanud, mille taga on ühe põhjusena ka KredExi muutunud tingimused. „Aga kindlasti on see üks selline koht, kus turg ei toimi, ja seal me selgelt ravime seda turutõrget,“ selgitas ta.

Liiveri sõnul on pankadel ebaõnnestumise määr alla protsendi oma laenudest, KredExi käendusega laenudel keskmiselt 5 protsenti, stardilaenu puhul on see olnud aga isegi kuni 20 protsenti. „Selles mõttes ikkagi ei ole see protsent väga halb, kui arvestada seda, et kümnest alustajast 8-9 tükki jäävad toimetama ja tekitavad töökohti. Aga see on ikkagi oluliselt suurem kui teiste laenude puhul,“ arvas ta siiski.

Kasvada, mitte alustada

EASi starditoetuse saamiseks on alates möödunud märtsist esitatud 240 taotlust, millest kõigi kohta ei ole veel otsust tehtud. Selle aja jooksul on otsustatud toetada 127 alustavat ettevõtet, 88 firmat raha ei saanud.

Starditoetuseks sobivad nooremad kui kaks aastat vanad ettevõtted, mis loovad uusi töökohti ja Tallinnas ja Tartus asudes peavad nad oma toodet või teenust ka eksportima. Ette on nähtud ka see, et käive peab kasvama aastas 20 protsenti, jõudes kolmanda aasta lõpuks 80 000 euroni. Maksimaalselt saab üks firma 15 000 eurot ja sealjuures peab 20 protsenti projekti maksumusest ettevõte ise finantseerima.

Ranged nõuded on seatud seetõttu, et kui eelmisel taotluste perioodil oli meetme eesmärk ainult start, siis praeguse starditoetuse eesmärk on rohkem alustava ettevõtte kasvatamine. „Sellest kohe tekib ka see erisus, et kes saavad toetust ja kes mitte. Kui ettevõte on kuni üks aasta vana, ta võib tulla seda taotlema, aga kui ta ikkagi ei prognoosi endale kolme aasta pärast vähemalt 80 000 käivet, vähemalt 2 töötajat, siis järelikult ta võib-olla ka ei näe seda kasvu endas nii palju ja järelikult ta saabki selle eitava vastuse,“ rääkis EASi ettevõtluse ja ekspordikeskuse alustavate ettevõtete ja loomemajanduse valdkonnajuht Anu Puusaag.

Puusaagi arvates on ettevõtetelt kasvu nõudmine neile endale abiks ja EAS pakub selle toetamiseks omalt poolt nõustamist maakondade arenduskeskustes. „Tänu sellele, et see toetus on suunatud kasvule, siis on selge ka see, et me ei saa jätta ettevõtet nii üksi selles alustamises ja kasvamises,“ sõnas Puusaag.

Pärast maakondlikus arenduskeskuses äriplaani ja selle riskide arutamist ja hindamist saab ettevõtja sealt hinnangu oma projektile, ilma milleta EASi starditoetust üldse taotleda ei saagi. Kui projekt saab toetuse, peab ettevõtja käima samas arenduskeskuses vähemalt iga kuue kuu tagant arengust või selle puudumisest rääkimas. Puusaagi sõnul on praegu veel uue toetussüsteemi toimimist vara mõõta, sest see on käigus olnud alles aasta.

Swedbanki soovitused väikeettevõtjale enne laenu küsima tulemist:

Pangale on laenuotsuse tegemisel oluline teada, et millega ettevõte tegeleb, mis muutub pärast investeeringut paremaks ehk miks seda vaja on.Näita, kuidas laenu tagasi makstakse ehk rahavoo selgitus.Tee korralik äriplaan.Tunne oma konkurente ja turgu, tee analüüs.Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori start-up´idele soovitame mitte liiga vara laenu küsima tulla. KredExi ja panga seisukoht on, et kui on olemas juba valmis prototüüp/toode ning on olemas esimesed kliendid ja müügid, siis on mõistlik hetk laenu taotleda. Kui tullakse varem ja pole midagi ette näidata, siis on keerulisem ka laenu anda.

Ettevõtjate peamised vead Swedbankist laenu taotlemisel:

Taotleja eelnev halb maksekäitumine.Selge kontseptsiooni puudumine.Rahavoogude mitte planeerimine/puudumine.Valdkonna mitte tundmine/kogemuse puudus.Tihti on kaprognoosidesse sisse kirjutatud ingelinvestorite rahastus, enne kui selle kohta mingi positiivne otsus/leping on saadud.Liiga optimistlik ootus oma äritulemustele.Omafinantseeringu/tagatise puudumine.Ei suudeta/ei soovita esitada laenuotsuse tegemiseks vajalikku infot ja seetõttu ei jõua taotlused üldse otsustusfaasi.