Kaubandust närib kannibalism

23. august 2016, 07:15
Maxima Eesti OÜ peadirektori Vygintas Šapokase sõnul on selle aasta suurimad väljakutsed kõrged maksud ja tööjõupuudus.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160823/NEWS/160819979/AR/0/AR-160819979.jpg

Eelmisel aastal 36 miljonit eurot investeerinud Maxima Eesti tõmbas senisele aktiivsele laienemisele pidurit. Turul käib konkurentide vahel nii tihe rebimine, et ei jagu enam ei ostjaid ega töötajaid.

Maxima Eesti OÜ peadirektori Vygintas Šapokase sõnul on kauplusi Eestisse tekkinud nii palju, et uute avamisel ei võidaks nad enam uusi kliente, vaid meelitaks iseenda kliendid ühest Maximast teise. „Samas ikka näeme, et iga kuu kerkib kuskile kellegi uus pood. Eks näis, mis neist saab,“ rääkis Šapokas.

Kui viimastel aastatel on Maxima Eesti käibe kasv olnud 9-10%, siis sel aastal on eesmärk kasvada kaks korda vähem. „Meid rahuldab käibekasv turu keskmisega samal tasemel ehk ligi viie protsendi võrra,“ ütles Šapokas, lisades, et esimese poolaasta tulemused annavad lootust eesmärk täis saada. See, et Maxima hulka uusi poode ei ava, ei tähenda tema sõnul aga turult tagasitõmbumist. Sel aastal investeeritakse 10 miljonit eurot, millest lõviosa läheb 25 vana kaupluse renoveerimisele ja ühe poe avamisele Mustamäel. Samuti jätkab Maxima Tallinnasse planeeritud hüpermarketite ehituste ettevalmistust. Ehitajate teele planeeritud Maxima XXX kauplus võib avada uksed järgmisel aastal.

„Oleme tõsises hädas"

Aktiivse laienemise asemel püüab Maxima leida võimalusi, kuidas ettevõtte kulusid kokku hoida ja tööd lihtsamaks teha, et suurendada efektiivsust. „Meil ei ole kontrolli tööjõumaksude suurenemise üle, seega peame ettevõtte sees võimalusi leidma,“ selgitas Šapokas. Kõrged tööjõumaksud ja palgasurve on tema sõnul selle aasta üks suuremaid väljakutseid. Teine suur murekoht on tööjõupuudus, mis viimastel aastatel kõiki Eesti ettevõtteid teravalt puudutab.

„Me oleme tõsises hädas,“ ütles Šapokas. Olukorra leevendamiseks on Maxima tema sõnul sunnitud Ida-Virumaalt 180 inimest Tallinna tööle sõidutama, kellel makstakse pealinnas kinni ka majutus. „Me tooks rohkemgi töötajaid mujalt Eestist, kuid meil on nende majutamisega raskusi,“ ütles ta. Samuti rendib Maxima tööjõudu Lätist – kui praegu töötab ettevõtte laos 30 lätlast, siis septembri lõpuks kasvab see arv 50ni.

Kiireks tööjõupuuduse leevendamiseks pole tema sõnul muud varianti kui välistööjõu sissetoomise lihtsustamine. „Saan aru, et väiksele riigile on see tundlik teema, kuid muud varianti pole,“ ütles ta. „Kui oleks rohkem töökäsi, suudaksid paljud ettevõtted rohkem saavutada,“ lisas ta. Seetõttu on tema sõnul oluline iga samm, mis valitsus tööjõukulude vähendamiseks teeb.

Näiteks on tema sõnul positiivne, et hädas olevale Ida-Virumaale töökohtade loojate jaoks otsustas riik osa tööjõumaksudest kompenseerida. „Kui meil oleks plaanis uusi poode avada, oleks see kindlasti abistav argument,“ ütles Šapokas. „Paraku pole meil praegu mõtet Ida-Virumaale poode juurde teha – tänase ostjate arvu juures on neid piisavalt,“ lisas ta.

Ebanormaalne olukord

Kaubandusketi OG Elektra omanik Oleg Gross ütles, et kaubanduses on agressiivsete laienemiste periood läbi. „Lollilt ei saagi laienema minna,“ ütles ta. Ta selgitas, et kui mõnes 3000 elanikuga asulas on juba kolm kaubaketti olemas, näitab lihtne matemaatika, et seal pole veel ühel poel enam midagi võtta. „Turul lammutada ei saa, tuleb tasa ja targu edasi minna,“ ütles ta.

OG Elektra Oleg Grossi sõnul tuleb uusi kauplusi avada, kuid mitte lollilt - laienemisel on vaja mõelda lokaalselt.

„Enam ei ole nõukogude aeg, kus saab teha viisaastakuplaane. Tuleb vaadata, mis olukordi turul tekib,“ lisas Gross. Näiteks tekkis OG Elektral võimalus avada kauplus Lool, kus praegu tegutsev Comarket sügisel uksed suleb. „2000 elanikku ja ei ühtegi teist poodi. See on hea võimalus laieneda,“ rääkis Gross.

Kuigi kaubandussektori konkurents on tihe, ei saa OG Elektra Grossi sõnul kuidagi laienemisele pidurit tõmmata. „Oleme selleks veel liiga väikesed,“ ütles ta. Tänavu on OG Elektra avanud kolm uut kauplust ja kolm on veel ehitamisel. „Väikse keti kohta on see tõsine areng,“ ütles Gross.

Eesti kaubandusturu üleküllust iseloomustab Grossi sõnul ka see, et mõned aastad tagasi siia laieneda tahtnud Saksamaa odavmüügikaupluste kett Lidl jättis plaani pooleli. „Võib-olla kunagi ta avab siin poed, kuid see on ehe näide sellest, et turul on kitsas,“ rääkis ta.

Konkurents on tihedaim linnades ja see on Grossi sõnul tekitanud ebaausa olukorra, kus maarahvas maksab toidukorvi eest kallimat hinda kui linnaelanikud. Kuigi linnades võivad hinnad tarbijale kallid tunduda, müüakse Grossi sõnul tegelikult tooteid tihti alla soetushinna. „Olukord on ebanormaalne, kuid valikut pole,“ ütles ta.

Konkurents ei leebu

Coop Eesti Keskühistu juhi Jaanus Vihandi sõnul on kaubandussektori konkurents küll ääretult terav, kuid keegi laienemistele täielikku pidurit siiski ei tõmba. „Tihe konkurents ei leebu veel niipea,“ ütles ta. Tema sõnul räägivad paljud poeketid, et enam ei ole mõtet uusi poode avada, kuid teevad seda ise sellegipoolest. Samamoodi teeb näiteks Maxima, kes Vihandi sõnul ikka mõne poe siia-sinna juurde ehitab. „Mulle ei tundu, et lähiaastatel laienemised metsikult väheneks. Kui just uute poodide varasemast kehvem käivitumine pole poodnikke täiesti ära ehmatanud,“ rääkis ta.

Coop laieneb Vihandi sõnul mõistuse piires. „Ikka tuleb kogu aeg uusi poode avada, kuid see tähendab, et mõned vanad kauplused, mil pole enam mõtet, tuleb kinni panna,“ ütles ta. „Kliendid tahavad käia uutes ja kaasaegsetes kauplustes.“

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    23. August 2016, 07:08
    Otsi:

    Ava täpsem otsing