10.09.16, 16:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uuring: Venemaa ja Venezuela demokratiseeruvad 2020. aastaks

Venemaa investeerimispank Renaissance Capital väidab oma värskes uuringus, et praegune olukord rahvusvahelisel energiaturul võib tähendada, et aastaks 2020 lisanduvad demokraatiate hulka nii Venemaa kui ka Venezuela.

Venemaa lipp Foto: EPA

Renaissance Capital keskendub oma tegevuses pigem arenevate turgude jälgimisele ning analüüsile, kirjutab CNBC. Oma demokraatia-alases mõtiskluses võrdleb pank naftaturu praeguseid arenguid 1985. aasta omadega. Toona aitas naftakriis kaasa suurtele sündmustele demokratiseerumise osas nii Mehhikos, Iraanis, Alžeerias kui mõistagi ka Nõukogude Liidus.

Arvestada tuleb võimatuga

“Meie küsimus on selles, kas 2014.-2015. aasta kriis võiks kaasa aidata sarnastele arengutele,” arutles Renaissance Capitali peaökonomist ning uuringu üks autoreid Charles Robertson ja märkis siiski, et laiemate järelduste tegemisega peaks siiski olema üsna ettevaatlik, kuna riikide valim on väike. Samas nentis ta, et investorid võiksid selliseid stsenaariume enda jaoks siiski kaaluda, kuna tegu pole võimatute arengutega.

Raportis nimetatakse Venemaa ning Venezuela süsteeme autokraatia ja demokraatia kombineeritud versiooniks. Iraani kirjeldatakse autokraatliku süsteemina, kuigi riigis toimuvad valimised.

Raportis on välja toodud ka skaala, mille üks ots on täielik autokraatia (hinne -10) ning teine pool täielik demokraatia (hinne 10). Venemaa ja Venezuela on sellel skaalal märgitud hindega 4, Iraan aga -7.

Netoeksportijad ei demokratiseeru

Roberitsoni meeskonna hinnangul kehtib nende demokraatiseerumise idee vaid neile riikidele, kelle netoeksport per capita on väike. Ehk siis: kui Katar ja Kuveit eksportisid möödunud aastal 1000 inimese kohta 600 barrelit naftat, siis Venezuela eksportis 63 barrelit ning Iraan ja Venemaa veelgi vähem.

“Suured netoeksportijad ei jõua demokraatiasse. Riigid, millel on suur netoeksport, ei kehtesta oma elanikele makse ja ei anna neile võimalust hääletada,” arutles Robertson.

Nafta hind on sel aastal tublisti tõusnud, ent jääb veel väga kaugele mõne aasta tagusest 100 dollari tasemest. Nafta hinna langus sai alguse 2014. aastal ning selle põhjustena on välja toodud nii Hiina aeglustuv majanduskasv kui USA naftatootjate suurenenud toodang.

“Kui riigid saavad rikkamaks, muutuvad nad lõpuks demokraatiateks, muidugi kui välja jätta suured eksportijad või kui tegu on linnriikidega nagu Singapur,” jätkas Robertson.

Venemaal on lootust

Hetkel kuum

Mure Tallinki pärast kasvab: kõrvaltvaatajad soovitavad mõne laeva maha müüa

Rail Balticu suur hankevõitja rõõmustab ja kutsub tööle: “Meeletult äge tunne on”

India võttis USA nõudel kinni varem Eestisse registreeritud krüptoplatvormi juhi

Revolutsioon ärikinnisvaras: Nordspace haarab turuosa uudsete äriparkidega

Renaissance Capital on Vene investeerimispank ning Robertsoni hinnangul võib uusi poliitilisi tuuli Venemaal tundma hakata pärast 2018. aastat, mil peaksid vähemasti praeguse seisuga toimuma presidendivalimised.

“Kui president Putin ei juhi riiki, usume me, et Venemaa võib saada selliseks demokraatiaks nagu ta oli aastail 2000-2006. Tegu on piisavalt rikka riigiga, et vältida edasist autokraatiasse langemist,” ütles Robertson.

Lisaks eelpool mainitule peab Renaissance Capital oma uuringu põhjal üheks potentsiaalseks demokratiseerumise kandidaadiks ka Malaisiat, seda suures osas aga seetõttu, et riigis on käimas praegu suur korruptsiooniskandaal seoses peaministri Najib Razakiga.

Uuring: Venemaa ja Venezuela demokratiseeruvad 2020. aastaks

Hetkel kuum

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Podcastid