Swedbank elavdab pensioniturgu

Tamla sõnul on automaatselt juhitud fondide loomist kaalutud aastaid. Nüüd on selle vastu tema sõnul tekkinud ka kliendihuvi. „Arvestatav hulk inimesi ei soovi oma pensionivaraga iseseivalt tegeleda. Meile tundus, et vaja on n-ö targemat lahendust,“ sõnas Tamla. Automaatselt juhitud elutsüklifondide alusvaraks on soodsad indeksfondid.

Fondi riskiprofiil muutub koos kliendi vanusega – nooremana on risk ehk aktsiate osakaal portfellis suurem, vanuse kasvades asendatakse need võlakirjadega ning risk on väiksem. „Klient võib olla ühes fondis terve kogumisperioodi (ehk üle neljakümne aasta), tundmata muret, kas fondi investeeringute riskitase on tema vanusele sobiv,“ kommenteeris Tamla.

Fond on Tamla sõnul modelleeritud aktsia- ja võlakirjaturu ajaloolise käitumise järgi. „Elutsüklilahenduses ei hakka suure aktsiakõikumiste korral haldur portfelli sisu stabiliseerima. Fond jätkab pikast perspektiivist lähtudes ettemääratud rada,“ selgitas ta.

Elutsükillahenduses aktsiate suurte langemiste korral haldur portfelli sisu stabiliseerima ei hakka ning jätkab pikast perspektiivist lähtudes ettemääratud rada.

Samuti ajendas Swedbanki uute fondidega turule tulema kahe tegija (Ergo ning Danske Banki) eemaldumisel tekkinud vaakum. Suurenenud on ka turumaht, mis ulatub 3 miljardi euroni aastas.

Esimene turule tulev generatsioonfond on suunatud noortele täiskasvanutele – inimestele, kelle sünniaasta jääb vahemikku 1990-1999. „Järgmisel aastal tahame tuua turule ka vanematele vanusegruppidele mõeldud fondid,“ selgitas Tamla.

Fondi haldustasuks on 0,49%. Swedbanki peamine konkurent LHV plaanib tänavu nii II kui III samba penisonifondi turule tulla kahe indeksfondiga, mille haldustasudeks on 0,39%. III samba elutsüklifondi ei loo Swedbank Tamla sõnul veel seetõttu, et turul on võrdlemisi väike elutsükkel. „Oleksin väga õnnelik, kui III samba fond muutuks nii suureks, et sinna saaks uue toote luua,“ sõnas ta.

Lahendus sobib Swedbanki kirjelduse põhjal pikaajaliseks investeerimiseks neile, kes mõistavad investeerimisega seotud riske ning on valmis suuremateks osakuhinna muutusteks. Kõikumised võivad olla nö tavafondidega võrreldes suuremad.

Teise muudatusena vähendab Swedbank II samba konservatiivse pensionifondi K1 haldustasu 0,61%-lt 0,29%ni. Keskmisel K1 kliendil langeb aastane haldustasu 33 eurolt 15 eurole.

Kolmandaks kaotab Swedbank kõik III samba fondidesse sissemakstega seonduvad kulud. Tamla sõnul on muudatuste taga Swedbanki soov aidata kaasa Eesti inimeste pensionisäästude kasvule ning edendada regulaarselt vabatahtlikku säästmist.

Tamla sõnul on kinnisvara kõrvale jättes pensionifondid paljude Eesti inimeste ainsad säästud. Ka sissemaksed kohustuslikku teise sambasse on SKP suhtarvuna väiksemad kui OECD keskmine. Keskmine on 2%, Eestis on see 1,8. „Kui ajutise kõrgema sissemaksemäära kohustus aasta pärast ära kukub, siis meie prognoosi kohaselt langeb see 1,4%-le,“ sõnas Tamla.

Ka vabatahtlik säästmine III samba fondidesse ei taha Tamla sõnul kuidagi kasvada. Tamla sõnul on see tingitud suuresti sellest, et Eesti rahvas ei soovi hoida oma raha finantsinvesteeringutes, vaid on kinnisvarausku. „See on fakt,“ toonitas Tamla, nentides, et põhjuste üle saab vaid spekuleerida. „Fakt on see, et läbi Eesti ajaloo rahareformide on kinnisvara kõige paremini oma väärtust säilitanud,“ lisas ta. Teiste põhjustena tõi ta välja sissetulekute väiksuse ning meie pensionifondi süsteemi nooruse.

Swedbanki on penisonifondides Eesti turuliider, võttes sel kuul enda alla 41% turust, talle järgneb LHV 31 ning SEB 20 protsendiga. Viimane on 8% turuosaga Nordea.