Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksuamet sihib Läti vahet sõitvaid kütusemuulasid

    Maksuamet jahib transpordiettevõtteid, kes mujalt ostetud kütuselt aktsiisi ei tasu. Ameti sammu võrreldakse nõela heinakuhjast otsimisega.

    Kütuseturg kihab juttudest, et transpordifirmade autojuhid tangivad Lätis kütusepaagi täis, seejärel sõidavad Eestisse, kus pumbatakse sama kütus firma teistesse autodesse. Kütuse toomiseks kasutatakse väidetavalt ka vahemahuteid ja on tekkinud kütusemuulad. Maksuamet rõhutab, et kütust oma firma autodesse ümber pumbates tuleb aktsiisi tasuda.
    “See on kasvav trend, sisuliselt kütuse import, ja skeemina raskem kui muidu maksudest kõrvalehoidmine ja kütusekoguste ühest kohast teise kantimine. Natuke sarnane sellega, mis kunagi Vene piiril toimus,” ütles kütusemüüja Circle K Eesti peadirektor Kai Realo, avaldades, et info on nendeni jõudnud klientidelt. “Ega keegi ei tunnista, et nii teeb, aga kui müügiesindajad räägivad klientidega ja arutavad põhjusi, miks kütust mujalt ostetakse, jõutakse sinnani: “Kui konkurendid nii teevad, siis kuidas saan ma kallimat kütust osta.””
    Transpordifirma võidab, kui Eesti asemel Lätis tankides liitrilt 10 senti kokku hoiab. Eriti kui arvestada, et kütusepaaki mahub 1000 liitrit kütust, märkis Realo. “Oma tarbeks tuuakse keskmise suurusega ettevõtetele. On mõistlik suure rekkaga kütus sisse tuua ja siin väikeste pakiautodega kütus maha sõita,” oletas Realo.
    Vesi skeemimeistrite veskile
    Kui järgmisel aastal kütuseaktsiis taas kosub, käriseb kahe naaberriigi kütuseliitri hinnavahe veelgi. Realo usub, et siis lisandub uusi skeeme, kuidas odavama kütusega ära elada. “Riik on olnud liiga optimistlik. Ükski asi ei juhtu üleöö. Kõikvõimalikud skeemid alles alustavad,” lausus Realo. “Oleme kuulnud ka muuladest. Minnaksegi sihilikult tühjema paagiga ja tullakse täiega tagasi. Kombinatsioone on igasuguseid.”
    Kütuse ümbertõstmist ei ole lihtne tõestada. Kui Vene piiril oli võimalik kontrolli teha, siis Eesti ja Lätiga on teine lugu. 2014. aasta kütuse aktsiisimaksuauk oli 25,7 miljonit eurot, mulluse kohta valmib hinnang sel sügisel. Kogu kütuse aktsiisimaksuaugust moodustab must kütus maksuameti kontrolliosakonna talitusejuhataja Laura Soome sõnul kaks kolmandikku. „Ümberpumpamine on üks võimalik aktsiisi maksmise vältimise viis ja on osa sellest kahest kolmandikust. Ümberpumpamine on üsna väike osa.“
    Rahvusvaheliste vedude tegijad tohivad kütust aktsiisivabalt Eestisse tuua ja seda siin kasutada, kui kütus on standardses paagis ja seda kasutatakse samas autos. Seega peab aktsiisi maksma kohe, kui kütus pannakse teise autosse – isegi siis, kui sõidukid kuuluvad samale ettevõttele.
    Väljapumpamine on lubatud, kui sõidukit on vaja näiteks remontida. Pärast peab kütuse samasse paaki tagasi valama, muidu tekib aktsiisikohustus. Kui ettevõte müüb kütuse edasi teisele firmale, jättes selle deklareerimata, saab juba rääkida käibemaksupettusest.
    Lätist toodud kütuse ümberpumpamist ei ole maksuamet viimasel ajal avastanud. Soome tõdeb, et järelevalve on keeruline, kuna tegevus käib nii-öelda põranda all.

    Salaturu ohjeldamine

    OttHeinapuu

    rahandusministeeriumi pressiesindaja

    "Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus näeb ette kütuseaktsiisi tõusu järgmisel ja ülejärgmisel aastal.

    Salaturu ohjeldamiseks on maksu- ja tolliametile eraldatud ligikaudu 20 miljonit eurot. Tollikontroll võtab järgmisel aastal kasutusele uued tehnilised lahendused, nii et kõik peamised kauba piiriületuskohad saavad läbivalgustusseadmed.

    Luuakse juurde automaatse numbrituvastussüsteemi kasutuskohti – uued seadmed paigaldatakse lõunapiirile ja sadamatesse, nagu Sillamäe sadam ja Paldiski Lõunasadam. Kavas on rakendada reaalajas aruandlus ja ladude järelevalvesüsteem kütusele ja kütusesarnastele toodetele.

    Samuti on plaanis lähiaastatel seadusemuudatustega parandada võimalusi pettuste vähendamiseks ja ennetamiseks kütuseturul."

    Luubi all
    Maksuamet on ette võtnud transpordifirmade analüüsi, võrrelnud näiteks ettevõtjate esitatud läbisõiduandmeid käibe või sõidumeeriku andmetega. Ettevõtetega, kelle läbisõidu- ja kütuseandmete vahel valitseb suurim ebakõla, võtab amet ühendust ja teeb vajadusel järelevalvet.
    „Transpordiettevõtete analüüsiga ei otsi me konkreetselt isikuid, kes tegelevad kütuse ümberpumpamisega, vaid transpordiettevõtteid, kes võivad kasutada oma äritegevuses „musta kütust“,“ selgitas Soome.
    Kai Realo suhtub maksuameti tegevusse skeptiliselt. „See on nõela heinakuhjast otsimine. Väga suured maksupettuse skeemid, mis on silmaga näha, on võtnud aastaid tõestamist. Tore, kui sellega tegelevad, aga kindlasti on töömahukas ja mõnes mõttes mõttetu,“ lausus Realo. "Kütusepettus ei ole juba ammu lihtsate inimeste pettus. Selleks ikkagi palgatakse pädevaid inimesi – see on niinimetatud valgekraede pettus. Ei ole väga lihtsaid skeeme, vaid need mõeldakse läbi ja nad peavad paberil vett. Neid on raske tõestada."
    Veofirma Linford juht Mihkel Vahe nõustub: „On miljon muud asja, millega võiks tegeleda,“ pidades eriti silmas kütuse ümberpumpamise tõestamist.
    Vahe on kursis, et ümberpumpamisel tuleb aktsiisi tasuda. „Kuidas siis keegi oma äri ajab... Meie oleme sellise suurusega ettevõte, et elu sees ei saa lubada sellise jamaga tegelemist,“ lausus Vahe, kelle kõrvu on samuti lood kütuse ümbertõstmisest jõudnud. Tema arvates ettevõtja skeemitades suurt kasu ei lõika. „Hinnaerinevus nii košmaarne ka ei ole.“
    Siiski on kütuse ümberpumpamine kulude koomaletõmbamine, nentis Vahe. „Veohinnad on nii madalad. See on ellujäämine. Eesti vedajatel ei ole ju raha, joone alla ei jää midagi. Enamik Eesti firmasid sõidab ekspedeerijatele. Kui nendelt raha juurde ei saa, siis arvan, käivad igasugused mõtted peast läbi. Ma saan neist aru, ütleme nii.“
    Maksuamet teab kütusemüüjate murest, sest kuu aega tagasi tõstatas kohtumisel teema õliühing. Ühingu juht Toomas Saks usub, et transpordifirmadele võib tulla üllatusena, et kütuse ühest paagist teise kallamine on maksustatav. „Ettevõtted pole kindlasti selliste maksustamise nüanssidega kursis. Kõigile on arusaadav, et müüa ei tohi, aga üle piiri toodud kütust ei tohi ka teise paaki valada.“
    Kütuse ümberpumpamine on kulude koomale tõmbamine, nentis firma Linford juht Mihkel Vahe. „Veohinnad on nii madalad. See on ellujäämine. Eesti vedajatel ei ole raha, joone alla ei jää midagi.“Foto: Eiko Kink
    Magaval kassil eelis
    Ettevõtjate vahelejäämine on aga nullilähedane. „Magavale kassile jookseb ennem hiir suhu, kui keegi vahele jääb. Maksuametnik peab täpselt sel hetkel peale sattuma, kui keegi kütust ühest paagist teise kallab. Pime juhus,“ ütles Saks.
    Transpordifirma RW-Trans juht Meelis Mäeuibo ütles, et nende firma ei skeemita ning ei tea nõudest maksta aktsiisi kütuse ümbertõstmisel. „Kusjuures see ei tundu loogiline. Mis mõttes ma pean maksma aktsiisi, kui panen kütuse sama firma autosse?“
    Mäeuibo nentis, et nad on sel aastal Eestis vähem tankinud. Rohkem ostab firma kütust Lätis, Leedus ja Poolas. „Meie peame neid kõiki ka väga suurteks konkurentideks. Kui nemad suudavad teenust pakkuda grammike odavamalt, siis meie, eestlased, paraku ei suuda. Kütus on meie töös kõige suurem kuluartikkel. Kui konkurendid võidavad iga reisiga raha, siis peame meie ka vaatama, et saaksime odavama kütuse paaki.“
    Ettevõtte Ekso juht Egrit Viitkin rõhutas samuti, et nemad seadust ei riku. „Meie seda ei tee. Ebavõrdsus sunnib selliseid asju tegema. Minu teada on seda asja läbi aegade teinud ka need, kes Venemaa vahet sõidavad. Et sellel asjal oleks mõtet, peaks firma tegelema nii kohaliku kui ka rahvusvahelise transpordiga,“ arvas Viitkin, kelle sõnul ei tasu ettevõtjatel imestada, et kütuse ümbertõstmine teistesse autodesse on maksu all. „Kui auto läheb pikaks ajaks remonti, siis tekib erijuht.“
    Õliühingu eestvedajale Toomas Saksale ei näi ühest paagist teise tõstetava kütuse eest raha küsimine ebaõiglane, sest igal riigil on oma aktsiisipoliitika. „Kui külamees toob Lätist kütuse ja jagab oma küla meestele laiali – see on ikkagi oma riigi petmine. Maksude maksmine on eetika küsimus. Ma ei saa aru sellest, et kui inimene, kes niimoodi toimetab, läheb arsti juurde ja kui ei saa seal korralikku teenust, on esimene, kes hõikab, et vaadake, kui vilets meie riik on,“ rääkis Saks.
    Ka Alexela Oili juhile Ain Kuusikule pole teema uus. „Olen kuulnud, et nii tehakse ja see on tulus. Rahvakeeli on need transpordiettevõtete oma muulad,“ ütles Kuusik, kes peab toimuvat selgeks aktsiisitõusu tagajärjeks. „Ettevõtjad on nutikad ja leiavad augud.“
    Kuusiku sõnul on keeruline öelda, kui laiaulatuslik probleem on, aga kindlasti süvenev. „Nii nagu tankimine Lätis ja Leedus,“ lisas Kuusik ja tõdes, et ettevõtjatele võib olla ootamatu, et kütuse ümbervalamise eest teistesse oma firma autodesse tuleb aktsiisi maksta. „Kuna on teadmine kaupade vabast liikumisest Euroopa Liidu üleselt,“ põhjendas ta.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
"Tuleb olla ahne, kui teised kardavad." Eesti investorid avaldasid uued ostuideed Suure investorite küsitluse tulemused
Reformierakond kukkus võrdsuse sisseseadmise asemel jälle peenhäälestama
Valitsus jätnuks Sutteri preemiata, nõukogu ei pidanud seda mikski "Kuidas saab maksta preemiat, kui nad ei ole ülesannetega hakkama saanud?"
Raadiosaated
Luubi all: krüptoidu Change’i investorid peaksid muretsema
Krüptoidu Change’i juhi Kristjan Kangro firma on viimastel kuudel kinnisvara liigutanud, näiteks selleks, et palk saaks töötajatele makstud.
Krüptoidu Change’i juhi Kristjan Kangro firma on viimastel kuudel kinnisvara liigutanud, näiteks selleks, et palk saaks töötajatele makstud.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Rait Kaarma: mis tõi meid siia, viib meid ka edasi – Warren Buffetti eeskujul
Raamatute ja raha lugemine pole üksteist välistavad – vastupidi; väiksem või suurem bibliofiilia nooruses võib viia raha lugemiseni küpsemas vanuses, kirjutab vandeadvokaat Rait Kaarma arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Raamatute ja raha lugemine pole üksteist välistavad – vastupidi; väiksem või suurem bibliofiilia nooruses võib viia raha lugemiseni küpsemas vanuses, kirjutab vandeadvokaat Rait Kaarma arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Keskpank: euribori tipp peaks saabuma sügisel Ettevõtjatele tuleb kasum tänavu raskemalt
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
USA aktsiad jätkasid rallit
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Valitsus jätnuks Sutteri preemiata, nõukogu ei pidanud seda mikski "Kuidas saab maksta preemiat, kui nad ei ole ülesannetega hakkama saanud?"
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Barack Obama: kui Putin kaotab, siis see ei tähenda, et olemegi võitnud
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Laps sündis ja jäi isata samal päeval. Taneli telefon enam ei vastanud
Kahtlustuse saanud politseijuhid tule all: "Palun mind mõista, ma pean end kaitsma"
Naised, kes otsustasid üksi emaks saada: "Ma ei ole mingi joonealune erand"
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Eesti Gaas hakkab Latvijas Gazega lõunanaabrite jaeturul võistlema
Maikuust avaneb Lätis kodutarbijate gaasiturg ning seal kavatseb kaasa lüüa ka Eesti Gaas.
Maikuust avaneb Lätis kodutarbijate gaasiturg ning seal kavatseb kaasa lüüa ka Eesti Gaas.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Tehisintellekt muudab täiskasvanute õppimist ja õpikogemust
Värske saade „Õppetund“ võtab seekord vaatluse alla tehisintellekti täiskasvanukoolituses ja uurib välja, kuidas mõjutab tehisintellekt koolitaja ja õppija oskusi. Kus nähakse selles ohtu ja kus abimeest? Kas koolitusvajadus jääb üldse alles, kui tehisintellekt annab meile sekunditega vastused?
Värske saade „Õppetund“ võtab seekord vaatluse alla tehisintellekti täiskasvanukoolituses ja uurib välja, kuidas mõjutab tehisintellekt koolitaja ja õppija oskusi. Kus nähakse selles ohtu ja kus abimeest? Kas koolitusvajadus jääb üldse alles, kui tehisintellekt annab meile sekunditega vastused?
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Roheliste erakonna juhatus astub tagasi
Viimastel riigikogu valimistel hävingu läbi teinud Roheliste erakonna juhatus astub täies koosseisus tagasi.
Viimastel riigikogu valimistel hävingu läbi teinud Roheliste erakonna juhatus astub täies koosseisus tagasi.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.