Idud jõuavad rikaste sekka visalt

Hariduselt füüsik ja ka füüsikaõpetaja ametit pidanud Mait Müntel hakkas ettevõtjaks kolm aastat tagasi, kui lõi idufirma Lingvist. Praeguseks hindab Äripäev keeleõppetehnoloogiat arendava ettevõtte väärtuseks 35 miljonit eurot ning Münteli vara väärtuseks selle kaasasutajana 13 miljonit eurot, mis tõi edetabelis 210. koha.

Ehkki Lingvist, nagu ka paljud teised algfaasis olevad ettevõtted, pole veel käibe tekkeni jõudnud, peab Müntel loomulikuks, et idufirmad vaikselt edetabelitesse jõuavad. „Ma arvan, et see näitab, et maailm on suurem kui Eesti. Ja et eestlastel on palju potentsiaali, vaadates Eestist väljapoole.“ Müntel toob välja, et globaalsele turule suunatud start-up´id peavadki olema edu saavutades kas suuremad või võrreldavad lokaalsete ettevõtetega.

„See näitab, et me oleme elus, oleme jube edukad ja kasvame hästi kiiresti,“ leiab idufirma Erply loonud Kristjan Hiiemaa, kes on end pea kogu elu ettevõtjaks pidanud. Hiiemaa pääses edetabelisse 11,9 miljoni euroga, Erply turuväärtuseks arvutas Äripäev 25 miljonit eurot. Kohaks 238. Hiiemaa tõdeb siiski, et kõrgelennulistele idufirmadele ei tähenda Eesti edetabelitesse jõudmine veel tõelist edu. „Meie tegelikud turud ja meie tegelikud konkurendid on ülisuured, mis tähendab seda, et meil on veel väga kaugele vaja minna, et olla mingitel turgudel oluline tegija,“ ütleb Hiiemaa. Tema sõnul ei ole nad nendes kategooriates iseenda jaoks veel midagi saavutanud. „Me alles loome seda väärtust ja teeme erinevaid projekte, ka ise investeerime teistesse start-up´idesse meie valdkonnas selleks, et kunagi jõuda sinna.“ 

Hiiemaa sõnul on tarkvaraga tegeleva idufirma väärtust raske hinnata, sest erinevalt paljudest vana kooli ettevõtetest ei ole neil peale oma meeskonna erilist vara. „Kui meie võtmetiim lennukiga alla kukuks, siis ma arvan, et selle firma väärtus järgmine päev oleks null. Mingil sadamal oleks järgmine päev jätkuvalt see pind alles kuskil, kuigi võib-olla äri ei toimi,“ spekuleerib Hiiemaa ja ütleb, et seetõttu on Äripäeva hinnang Erply väärtusele optimistlik.

„Kõikide start-up´ide väärtus on väga-väga hinnanguline,“ rõhutab Müntel. Tema sõnul selgub hinnangu täpsus siis, kui mõni suurem ettevõte idufirma ära ostab. „Enne seda on need hüpoteesid.“

Hiiemaa leiab aga, et vara väärtus on niivõrd suhteline arv, et ettevõtete edukust peaks vaatama hoopis selle järgi, kui tublisti makstakse makse. Ta toob välja, et näiteks Transferwise maksab oma sadade töötajate pealt nii mõnegi vana kooli suure firmaga võrdselt makse. „Vähemalt idufirmade puhul see midagi näitab. Juba see fakt, et suudetakse makse maksta, näitab seda, et on tegemist jätkusuutlikku ettevõttega. Sellepärast, et enamik firmasid ei suuda makse maksta, kes algfaasis on,“ võrdleb Hiiemaa.

Ehkki idufirmadele kiputakse ette heitma kahjumlikkust ja investorite raha põletamist, ei nõustu ei Müntel ega Hiiemaa selle kriitikaga. „Nad lihtsalt ei tea selle maailma majandusmudelit. Ja siis nad teevad kriitikat. Tehku,“ teatab Müntel vastuseks. „Sellepärast, et idufirmad oma olemuselt ongi sellised, kes alguses investeerivad tootesse aasta, kaks, kolm, neli, paljud investeerivad veel kauem ja alles siis peaksid hakkama tootma kasumit.“ Müntel toob näiteks suhtlusaplikatsiooni Viber, mis kasvas esmalt miljardi kasutajani, ja alles seejärel hakkas raha teenima.

Superkondensaatoreid tootva idufirma Skeleton asutanud Taavi Madiberk vana majandust ja start-up´e aga ei vastandaks. Ta toob välja, et idufirmade ühine nimetaja on kiire kasv ja tugev kasvupotentsiaal ning põhimõtteliselt ei ole see sugugi viimase paarikümne aasta ning infotehnoloogiapõhine nähtus. „Kunagi on nii Ford, Ericsson kui ka näiteks Starbucks olnud idufirmad,“ leiab Madiberk.

Madiberki arvates on küsimus pigem selles, millal hakkavad majanduses tooni andma ettevõtted, mis teevad keerukamaid ja kõrgema lisandväärtusega tooteid. „Väga mitu start-up´i on sellega edukalt algust teinud ja omavad arvestatavat mõju juba praegu ning iga kasvav start-up loob eelduse uute start-up´ide, kuid perspektiivis ka suurettevõtete tekkeks,“ ütleb ta ja lisab, et Eesti majandus on sedavõrd väike, et üks Supercelli- (Soome edukas mobiilimängude tootja, kelle päevane kasum ulatub kahe miljoni euroni – toim) taoline edulugu võib mõne aasta majanduskasvu mitmekordistada.