Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ABB kruvib tööjõuturul pinget

ABB Tallinnasse loodavad sajad uued töökohad sunnivad teisi tööandjaid oma kontoritöötajate hoidmiseks palku tõstma.

ABB palkas oma uude äriteeninduskeskusesse Tallinnas Ülemiste ärilinnakus esialgu 150 töötajat, paari aastaga peaks see arv jõudma 400ni. Peamiselt võetakse tööle raamatupidajaid, personalispetsialiste ja logistikuid.

Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder tõdes, et ehkki kontoritöötajate pärast ei ole konkurents nii tihe kui näiteks oskustööliste puhul ja IT valdkonnas, mõjutab see siinset tööjõuturgu siiski tugevalt. „Enamus neist, keda nad praegu värbavad, ilmselt juba töötavad kuskil mujal,“ põhjendas ta, miks võib sadade uute töökohtade loomise tulemusena palgasurve veelgi süveneda.

„Kontoritöötajate seltskond on meie uuringute järgi oma tööga üsna rahul ja mugavustsoonis, neil peab olema ajend, et nad hakkaksid liikuma,“ lisas Seeder.

Palgainfo Agentuuri andmetel võiks olla suuremate organisatsioonide pearaamatupidaja mediaanpalk 1700 eurot kuus. Töötajate üleostmishind on Seedri sõnul tavaliselt 30 protsenti kõrgem senisest palgast. Olulised on ka teised tegurid, nagu arenguvõimalused ja rahvusvahelises ettevõttes töötamine.

Välismaisel suurfirmal lihtsam töötajaid leida

Kuna ABB palgatavate inimeste hulk on suur, peavad nad Seedri hinnangul olema agressiivsed ja tegema häid pakkumisi, kuid just nende puhul mängib suurt rolli ka rahvusvahelise firma hea maine. Ta tõi välja, et juba ABB-s töötamine on lisaboonus, mida on uhke CV-sse kirjutada, ning tundmatul tegijal on raskem töötajaid leida ja hoida. „Tööandjad peavad arvestama sellega, et kui neil on töötajad, kes ei ole motiveeritud või on mingis mõttes rahulolematud, siis on turul pakkuja, kes võib nad ära napsata.“

ABB Balti riikide juht Bo Henriksson ütles, et seni pole neil tõepoolest raskusi sobivaid töötajaid leida. „Kartsin ka seda, et on võib-olla väga raske leida, aga vastupidi, meil on sellega väga hea tulemus,“ ütles Henriksson ja lisas, et teine lugu on ABB Jüri tehases - tootmises on raske leida õigeid spetsialiste ning peab inimesi ümberkoolitama.

ABB Grupi globaalsete äriteeninduskeskuste teostamisprogrammi juht Hannu Kasi oli samuti rahul töötajate värbamise senise käiguga. Kasi arvates on alati tunda väikest konkurentsi, kuid neile tuleb kasuks see, et nad on läbi Jüri tehase Eestis pikalt kohal olnud ning paistavad oma sektori üks kõrgemalt hinnatud brände. „Kui inimesed tulevad meile tööle, teavad nad, et meil on suurem võrgustik, kui lihtsalt üks asukoht ja üks tegevus,“ sõnas ta.

Tööjõumaksude alandamise suunas tuleb töötada
Sotsiaalmaks alaneb järgmise kahe aastaga ühe protsendi võrra, aga loomulikult ettevõtjad ütlevad, et sellest on vähe, ja eks see protsent on mõnes mõttes algus. Tulevikus võiks ta ikkagi minna trendina rohkem allapoole. Räägitud on ka sotsiaalmaksu laest, aga kui seda kehtestada, peaks see olema niivõrd madalal, et sellel oleks mõju uute töökohtade tekkele. Ma loomulikult mõistan neid, kes ütlevad, et protsent on vähe ja võiks olla kaks või kolm, aga siis tuleb üle vaadata, millest sotsiaalkulutusi tasutakse. Maksusüsteem on tervik, seda ei maksa juppideks võtta.

Kristen Michal,

majandusminister

Ootab madalamaid tööjõumakse

Kadri Seederi arvates on see Eestile kiituseks, et siia tuuakse selliseid spetsialistide ja kontoritöötajate ametikohti. „See on hea märk, et me ikkagi liigume odava tööjõu mainega riigist riigiks, kuhu on mõtet tuua ka ajudega tööd,“ ütles Seeder. Ta lisas, et see näitab ka, et Eestis tasub elada ja töötada, sest siia tuleb häid töökohti juurde.

Bo Endrekssoni sõnul võib Eestisse äriteeninduskeskuse toomine olla natuke ka rahaline võit palkade poolest, kuid see sõltub ametikohast. Küll aga oleks nende jaoks Eestis tegutsemise kindlasti tasuvam, kui siin oleksid madalamad tööjõumaksud. „Sellest me oleme rääkinud tükk aega, et Eestis on võrreldes naaberriikidega tööjõumaksud natuke suured küll,“ ütles ta.

28 fotot

ABB regionaalse äriteeninduskeskuse avamine.Foto: Andres Haabu

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.